Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks näitab endiselt horisontaalsuunas liikumist. Indeksi väärtus on tänase seisuga 61,9 punkti ning see on 1,7% aastatagusest madalam. Arvestades aga seejuures üle 5 protsendi küündivat inflatsiooni tuleb tõdeda, et kinnisvara reaalne pakkumishind Eestis keskmisena on seeläbi langenud.
Hinnaindeksit ei ole tõusma pannud ka euro saabumine ning sellele pandud kõrged ootused. Pigem euro saabumine hoopis kärpis tehingute arvu ning tõi seeläbi elamispindade turule ajutise seisaku.
Pakkumiste arv suurenes portaalis KV.EE alates aastatagusest ajast järjepanu kuni sügiseni. Tipphetkel 2010. a. septembris oli portaalis 20 500 elamispindade pakkumist.
Peale põgusat langust asus pakkumiste arv alates käesoleva aasta algusest taas tõusu. Müüki tulid need pakkumised, millega kõrgemat hinda ihaledes oodati euro saabumiseni.
Pakkumiste hulka ei aidanud ka vähendada jaanuari-veebruari madalad tehingutearvud. Tänaseks on portaalis KV.EE 19 500 elamispindade pakkumist, mis on aastatagusest 11% enam.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et on ainult aja küsimus, millal seni veel languses püsinud väiksemate maakonnakeskuste elamispindade hinnalangus peatub. Seejärel tõuseb ka KV.EE indeks. Pakkumishindade languse lõpp on kindel seetõttu, et tehinguhinnad on suuremates kinnisvaraturupiirkondades juba tõusma asunud.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Seonduvad uudised
28.02.2011 Aasta algus on kinnisvaramüüjad aktiivsemaks muutnud
Kinnisvaramüüjate ootusi peegeldav ja Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on peale mõningast tõususuunas liikumist taas langenud tagasi 61,8 punktile. Samal tasemel oli indeks buumijärgselt esimest korda näiteks juba eelmise aasta juuli kuus. Eelmise aasta veebruari lõpust on KV.EE indeks 3,4% allpool. Absoluuthinnas tähendab indeksi 61,8 punkti tase pakkumishinda 812 €/m2. Samal ajal on Eesti... Loe edasi...
29.08.2011 Elamispindade pakkumisi jääb tasahilju vähemaks
Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks ei näita endiselt midagi huvitavat. Indeks on püsivalt samal tasemel 61,3 punkti peal ning kõigub nädalast-nädalasse kitsas vahemikus selle väärtuse ümber. Erinevalt elamispindade pakkumisest on selgem liikumissuund elamispindade pakkumiste arvul. Tänasel päeval on portaalis KV.EE elamispindade pakkumisi 20 605 ehk aastatagusest 5% rohkem. Viimase kolme kuuga on pakkumiste lisandumise... Loe edasi...
31.01.2011 Kinnisvaramüüjatel pole euro hinda tõstnud
Täna, kus on möödumas kuu aega euro kasutusele võtmisest tasub teistkordselt heita põhjalikum pilk, kas euro on kinnisvara pakkumises midagi – eelkõige hindu muutnud või mitte. Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on juba aasta püsinud kitsas vahemikus ega ole sarnaselt tehinguhindadele tõusma asunud. Eilse kuupäeva seisuga näitas KV.EE indeks 61,8 punkti taset, mis on... Loe edasi...
Jaga seda lehte : 
Miks on see lausa iseenesestmõistetavaks tõsiasjaks saanud, et elamispinna hind ajas kasvama peaks? Muutub see ajapikku inimesele kuidagi väärtuslikumaks? Miks peaks ajas kasvavad hinnad kuidagi “normaalne” olema?
Olen professionaalselt oma tööjõudu müünud juba päris mitu aastat. Mitte ükski minu tööandjatest ei ole arvanud, et nad mu palka igakuiselt või iga-aastaselt tõstma peaksid. Miks peetakse seda loomulikuks, et hinnad seda tegema peavad???
Majanduselus on inflatsioonil mitmeid vajalikke funktsioone kanda. Üldiselt loetakse mõistlikus suurusjärgus üldist hinnatõusu (st inflatsiooni) majandust ergutavaks.
Sama kinnisvaraturu koha pealt. Kui üldine hinnatase tõuseb, siis ei saa kinnisvarasektor sellest välja jääda. Nii peavad hinnad kinnisvaraturulgi tõusma.
Mõistlik hinnatõus ei tähenda mitmetesse kümnetesse protsentidesse pürgivat aastast kasvu. Mõistlik on ikka ühekohalise numbriga kirjutatav inflatsioon või ka kinnisvara hinnatõus.