Järgnevalt on toodud 2010. a. II kvartalis kinnisvaraturul toimunut kokkuvõtva KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar.
Elamispindade turg paistab olevat suurimast mõõnast üle saanud. Siiski ei tähenda see veel uue kiire tõusu algust. Tänane kõrge, kuigi vähenev töötusenumber ja langev palk on selged märgid sellest, et elamispindade turu aktiivsuse kasvul on ranged piirid ees.
Siiski on hea tõdeda, et tehingutearvu langus ja hindade kukkumine on tänaseks möödanik.
- Töötute arv asunud langema. 2010. a. I kvartali seisuga oli Eestis töötuid rekordiline 137 000 inimest. Tegemist on töötute määra absoluutse tipuga sel sajandil. Rõõm on siiski tõdeda, et alates aasta teisest kvartalist alates on töötutearmee hakanud tasahilju vähenema.
- Palk endiselt langeb. 2010. a. I kvartali Eesti keskmine palk oli 11 865 krooni. Keskmine palk on aastatagusega võrreldes viiendat kuud languses ja pea samal tasemel, kus see oli 2007. aastal. Kõrge töötusemäär ei luba eeldada palgakasvu taastumist.
- Ehitustööde maht kivina kukkunud. 2010. a. I kvartali ehitustööde maht oli 4,5 miljardit krooni, mis tähendab ehituse tippaegadega võrreldes ligi neljakordset langust. Aastatagusega võrreldes on ehituse maht vähenenud 45%.
- Investeeringud kinnisvarasse miinimumis. Hoonete ja rajatiste ehitusse ja rekonstrueerimisse investeerisid Eesti ettevõtted 2010. a. I kvartalis aastatagusest 56% vähem ehk 1,0 miljardit krooni. Hoonete ja rajatiste soetamiseks kulus napp 400 miljonit krooni ehk eelmisest aastast koguni 74% vähem.
- Euribor ei tõuse. 2010. a. II kvartali lõpu seisuga oli 6 kuu euribor 1,041% tasemel. See on küll pisut kõrgemal, kui euribori miinimumtase, kuid siiski võime öelda, et euribor on endiselt minimaalsel tasemel.
- Laenujäägid langevad. Nii eraisikulaenude kui eluasemelaenude jäägid ehk tagasimaksmisel olevate laenude mahud on vähenemas. 2010. a. II kvartali lõpu seisuga oli eraisikulaenude jääk 115 ja eluasemelaenude jääk 94 miljardit krooni.
- Laenukäive sesoonses tõusus. Üle hulga aja saab tõdeda, et eelmise kvartaliga võrreldes on eraisikulaenude laenukäive ehk uute väljastatud laenude maht suurenenud. Samas peab tõdema, et tegemist on laenuturu aktiveerumisega, mis on tingitud kinnisvaraturu kevadisest aktiivsemast sesoonist. Eelmise aasta teise kvartaliga väljastati käesoleval aastal ikkagi vähem uusi eraisikulaene. Uusi eluasemelaene väljastati käesoleva aasta II kvartalis 1,6 ja eraisikulaene kokku 2,4 miljardit krooni.
- Ärilaene jääb vähemaks. Analoogselt eraisikulaenudelegi väheneb ka äriettevõtetele väljastatud laenude jääk ja käive. 2010. a. II kvartali lõpuks oli äriühingutele väljastatud laenude jääk 108 miljardit krooni, kvartali jooksul väljastati ettevõtetele laene 6,6 miljardit krooni.
- Eraisikute laenukoormuse kasv pidurdunud. Eraisikute laenujäägi vähenemise positiivne efekt seisneb laenukoormuse kahanemises sisemajanduse kogutoodangu suhtes. Seda eriti veel olukorras, kus sissetulekud palga näol viiendat kvartalit järjest miinuses on. Võrreldes eelmise kvartaliga on eraisikute laenukoormus langenud 55%-lt 54-le sisemajanduse kogutoodangust.
- Eluruumide valmimine taas vähenenud. Kui aasta esimeses kvartalis suurenes kasutusse lubatud eluruumide arv, siis aasta II kvartaliks on see number taas suures miinuses. 2010. a. II kvartalis valmis 337 eluruumi ehk 65% vähem, kui aasta tagasi.
- Uusi mitteeluruume eelmisest kvartalist enam. 2010. a. II kvartalis valmis 183 mitteeluruumi kogupinnaga 117 000 m2. Võrreldes eelmise kvartaliga kasutusse lubatud mitteeluruumide arv ja pind küll suurenes, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähenes uute mitteeluruumide pind isegi pea kaks korda.
- Kinnisvaratehingute arv tõuseb. 2010. a. II kvartalis tehti Eestis kokku 10 600 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,5 miljardit krooni. Aastaga tõusis tehingute arv 8 ja nende käive 2% võrra.
Paistab, et kinnisvaraturg on elamispindade turu vedamisel sügavaimast turu põhjast üle saamas. Tehingute maht näitab selgelt, et inimesed tulevad aastatagusest julgemini tehinguid tegemas. Samas on eraisikutele suureks takistuseks kõrge tööpuudus ja endiselt langev sissetulek.
Rõhutama peab, et turu põhjast ülesaamine ei tähenda mitte uue tõusu algust, vaid eelkõige turuosaliste kohandumist tänase turuga. Õige on buumiaastate eufooria unustada ja leppida sellega, et tänane kinnisvaraturg on see, mis peaks kujunema normaalsuse etaloniks.
Uus 2010. a. II kvartalis toimunut kokkuvõttev KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on tasuta allalaaditav eesti keeles, vene keeles ja inglise keeles.
Seonduvad uudised
10.05.2011 KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. a. IV kvartalis oli Eestis 93 200 töötut, mis on enam kui 13 000 võrra aastatagusest vähem. Positiivses suunas liigub ka hõivatute arv, mis eelmise aastaga... Loe edasi...
08.02.2011 KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
Järgneb kommentaar 2010. a. IV kvartalit kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavad majandustegurid ei ole tänaselgi päeval veel väga rõõmustavad. Siiski peame tõdema, et ettevõtete ja kindlasti ka eraisikute meelestatus on positiivne. See tähendab, et arengud kinnisvaraturul tõotavad tulla positiivsed. Positiivsus ei tähenda siin kiiret kümnetesse protsentidesse kasvavat hinda, vaid eelkõige mõistlikul tasemel püsivat tehingute... Loe edasi...
06.10.2010 Mida on teinud Ida-Virumaa korteriturg 2009-2010. aastal
2010 aasta esimese kolme kvartaliga teostati Ida-Viru maakonnas korteriomanditega 1211 tehingut (2009 aasta jooksul kokku 1426 tehingut). Eelmise aasta 3 kvartaliga võrreldes on tehingute arvu kasv olnud märgatav, 158 tehingut, samas rahaline maht on jäänud samale tasemele, ca 193 miljonit. Kui kõikidest Ida-Virumaal teostatud tehingutest 2009 aastal moodustas ost-müük 58% (rahaline maht 56%), siis 2010... Loe edasi...
Jaga seda lehte : 
