KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime internetiühenduse ja kaabel-TV ning lisakuludest. Rubriigi tänane artikkel kirjutab üürileandjatest, maaklerteenusest ja üürilepingu olemusest.
Üürileandja koostöövalmidus
Hinda üürileandjat. Kas ta annab korteri üürile sellepärast, et tal tuli momendil selline tuju? Või on korteri üürileandmise näol tegemist äriga?
Viimasel juhul on inimene tõenäoliselt pikemaajalisele koostööle orienteeritud ning hindab üürnikust klienti, kui rahatoojat, mitte kui ajutist ja tüütut külalist.
Professionaalse üürileandja tunneb ära sellest, et ta proovib leida paindlikke lahendusi, et üürnik korteris rahulolev oleks. Mitte ei proovi sulle nõukaaegset sektsioonkapi kui antiiki presenteerida.
Maakleri vahendustasu üürilepingu sõlmimisel?
Üldine reegel on, et üüripinda vahendava maaklertasu maksab vähemalt mingis osas kinni üürikorteri otsija. See läheb pisut vastuollu põhimõttega, et teenuse eest peaks maksma selle tellija.
Kui vahendustasu maksmise kohustuse üürniku kaela lükkamine on korrektselt üürikuulutusse kirja pandud, siis seadusega otsest vastuolu siiski ei ole.
Sõltuvalt turuolukorrast peaks üürikorteri otsija vaatama, kas tal tuleb vähese pakkumise ja kõrge nõudluse tingimustest vahendustasu tõepoolest ise maksta. Või vastupidise olukorra puhul nõuda, et üürileandja võtaks vähemalt osa maaklertasu maksmisest enda kanda.
Kokkuvõttes on maaklertasu kandmise kohustus ikka kokkuleppeküsimus. Siiski on oluline printsiip maakleri vahendusel üürikorteri leidmisel see, kelle huve esindab maakler. Kas ta esindab üürileandja huve või vahendustasu maksva üürniku huve?
Asja selguse huvides tuleks sellekohane küsimus maaklerile selgesõnaliselt esitada. Ei saa ju näiteks hinnaläbirääkimiste puhul maakler mõlema poole huvides tegutseda.
Üürileping
Üürileping on leping, mille alusel kohustub üks isik ehk üürileandja andma teisele isikule üürnikule kasutamiseks eluruumi ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu ehk üüri. Eluruum peab seejuures vastama tingimusele, et see on kasutatav alaliseks elamiseks.
Üürileping võib iseenesest olla nii suuline, kui ka kirjalik. Arvestama peab, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.
Ehk siis on suuline üürileping sõlmitud minimaalselt üheks aastaks.
Nõuanne
- Vaata, kas üürileandja üldse tahab üürnikuga tegemist teha? Või on üürnik pigem talle tüütu lisakohustus.
- Maaklertasu proovi üürileandja kukile lükata – on ju tema maaklerteenuse tellija. Tee selgeks, keda esindab tehingus maakler. Maakler ei saa esindada tehingu mõlemat poolt.
- Üürileping sõlmi kindlasti kirjalikult.
Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded üürileandja koostöövalmiduse ja maaklerteenuse kasutamise kohta.
Nõuanderubriigi järgmises artiklis jätkame teema käsitlust ja lahkame tagatisraha ja valduse üleandmise teemast. Samuti peatume mõningatel üürniku kohustustel.
Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.
Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“
- Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – tubade aru ja piirkonna valik
- Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (1/5)
- Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (2/5)
- Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)
- Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)
- Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)
Seonduvad uudised
11.01.2012 Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – kokkuvõte
Eelmise aasta suve lõpus alustasime KV.EE nõuanderubriigi artiklisarjaga teemal “Kuidas leida üürikorter“. Rubriigi eesmärk on anda eraisikust üürikorteri otsijale väärtuslikud viited ja vihjed, kuidas leida endale sobilik kodu. Alljärgnevalt on toodud lingid kõikidele ses sarjas ilmunud postitustele. Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – tubade aru ja piirkonna valik Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid... Loe edasi...
02.11.2011 Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)
KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust. Lepingu tähtaeg Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu sa üürileandjaga sõlmid seda vähem on temal täiendavat jändamist uue üürniku leidmisega. See vähendab üürileandja kulusid ja võiks vähemalt teoreetiliselt viidata, et pikema... Loe edasi...
28.12.2011 Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – täiendavad soovitused üürnikule
KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter” eelmises artiklis kirjutasime tagatisrahast ja maakleri pakutavast vahendusteenusest. Lisaks sai peatatud mõnedel üürniku kohustustel. Tänases artiklis anname mõned täiendavad nõuanded üürnikule. Kontrolli üürileandjat Kontrolli, kas üürileandja on see, kellena ta esineb? Küsi üürileandja dokumenti. Uuri järgi, kas tal on õigus sulle pakutavat korterit üldse üürile anda. Kindel oleks üürileping sõlmida... Loe edasi...
Jaga seda lehte : 
Ei saa üldse aru miks selle maakleriga jännatakse. Praegusel hetkel, kui näiteks Tartus leiab korter üürniku 48h-ga, siis maakler ise teeb sellest mingi maksimum 2 tundi tööd (20 min lisab kuulutuse, 1,5 h tutvustab korterit ja leiab üürilise ning 10 min sõlmitakse üürileping). Ja kõige selle raske töö eest nõutakse ühe kuu üüri ulatuses maakleritasu…
Miks kasutatakse maaklerit?
Üürileandja hoiab kokku portaalitasude pealt. Kasutades maaklerit, saab kuulutuse tema nö tasuta üles panna mitmesse portaali.
Maakleril on korrektsed üürilepingu põhjad ja oskab anda nõu mida üürimisel silmas pidada ning millised on kehtivad seadused seoses üürile andmisega.
Muidugi on ebaloogiline, et maakleritasu maskavad meil Eestis Üürnikud, aga paraku on see juba nii välja juurdunud ja seda on raske muuta, kuna Üürileandja ei taha maakleritasu maksta ning Üürnik on selleks omamoodi nö sunnitud, kui pakutav korter talle sobib.
No minu praktikas on olnud kogu aeg nii, et ma ei kasutaks maakleri teenust aga kui maakler on see kes korterit üürile annab siis üle ega ümbert ka ei pääse kuidagi
Olen lugenud mitmeid maaklerilepinguid ning uskuge mind, üle poole nendest sisaldavad seadusega vastuolus olevaid punkte. Ka teada-tuntud kv firmade omad. Leping koostatakse just nii nagu üürileandjale vaja ning lihtsalt rõhutakse sedasi üürniku teadmatusele. kui isegi ühe eesti tuntud kv firma pikaaegne jurist väidab, et kv firmade lepingud on nõrgad ja mõjutatud ning tema koostab endale ise üürilepingud, siis millest me räägime???
mismoodi mõlemat poolt maakler ei esinda_ Viib ta ju ostja ja müüja omavahel kokku? Kas ostu-müügi tehingu puhul Notar esindab ainult üht poolt? UK-s on see levinud et mõlemad maksavad maakleriteenuste eest. Ei keela ju keegi inimestel koputada ukse peale ja küsida kas tahaksite enda korterit müüa anda. Kui ta aga otsustab kasutada maakleri teenust siis peaks selle eest ka maksma..
Lihtsalt täpsustuseks küsin. Küsimus Toivole, kas tuntud kv firma pikaaegne jurist, kes endale ise üürilepinguid koostab, ei peaks mitte juba oma korteris elama, ‘ mitte üürikas, juristide palkade juures ja veel suures firmas?