10
08.2011

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – valduse üleandmine

Tänane on viimane postitus KV.EE rubriigis, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral võtsime kokku müügitehingu vormistamise teema. Täna kirjutame valduse üleandmisest.

Valduse olemus

Kui korter on müüdud ehk omandiõigus on ostjale üle antud, siis tuleb üle anda ka valdus. Valdus on inimese tegelik võim asja üle. Korteri valdaja on siis inimene, kel on reaalne võimalus selle kasutamiseks.

Valduse üleandmiseks tuleb maja-korteri puhul anda ostjale üle juurdepääs objektile ehk võtmed. Siiski tulevad lisaks võtmetele mängu veel mõningad detailid.

Üleandmise-vastuvõtu akt

Valduse üleandmine on mõistlik vormistada kirjalikult.

Tegemist on dokumendiga, milles määratud tähtajani üldjuhul vastutab vara säilumise ja selle seisukorra eest üleandja ehk müüja ja millest alates läheb vastutus üle ostjale ehk vastuvõtjale.

Akt on ka poolte kinnitus selle kohta, et leping on nõetekohaselt täidetud ning kokkulepitud mullivann ei ole kogematakombel asendunud roostes pesukausiga.

Lisaks võiks müüja lisada üleandmise akti klausli, et üleantav objekt vastab kokkulepitule ning pooltel puuduvad pretensioonid teineteise vastu.

Kui pretensioone siiski on, siis ei tähenda, et akt peaks sõlmimata jääma. Sellisel juhul tuleks pretensioonid ning nende kõrvaldamisega seonduvad tähtajad aktis fikseerida.

Mõõdikute näidud

Valduse üleandmise-vastuvõtu aktis tulekski märkida selle kuupäev, fikseeritud vee-, gaasi- ja elektrimõõtjate näidud ning täiendav kinnitus, kes millise näiduni ja millal arveid tasub.

Tavapärane on kokkulepe, et tarbimise kuni asja üleandmiseni maksab kinni tarbija ehk müüja. Edaspidise tarbimise kinnimaksmise võtab endakanda ostja.

Päraldised, dokumendid

Lisaks kinnisvaraobjektile tuleb üle anda päraldised, mis reeglina seisnevad asjaga seotud dokumentides, aga ka näiteks võtmetes. Kui notariaalses lepingus oli kokku lepitud mingites esemetes, mis müüdavale kinnisvaraobjektile jäävad, siis peaksid needki üleandmise-vastuvõtuaktis figureerima.

Ostjale tuleks dokumentidest nende olemasolul üle anda näiteks korteriga seotud plaanid-skeemid, ümberehitustega seotud nõusolekud ja kooskõlastused. Või kui äsja väljavahetatud akendel on veel garantii, siis sellega seonduvad dokumendid.

Kindlasti ka näiteks üürileping, kui müüdud korter on väljaüüritud.

Lepingute lõpetamine

Kui valdus on üle antud, siis oleks müüjal mõistlik kõik enda nimel olevad lepingud lõpetaja või ostjale üle anda.

Ostjale üle lähevad näiteks vee- ja elektritarbimise lepingud, kus ostjal teenusepakkujat valida ei ole võimalik. Oma iseseisva lepingu sõlmib ostja soovi korral ja soovitud teenusepakkujaga näiteks internetiühenduse või telefoniteenuse tarbimiseks või valveteenuse saamiseks.

Kui kokkulepitud tarbimise eest on arved tasutud, lepingud lõpetatud, siis võib kinnisvaramüüja avada šampusepudeli ning tõdeda, et kinnisvara on müüdud, rahad on käes, valdus on üleantud ning kinnisvara müügiprojekti võib pidulikult lõppenuks kuulutada.

Soovitused

  • Vormista üleandmise-vastuvõtu akt kindlasti kirjalikult.
  • Võta akti kinnitus, et kõik kokkulepitu on üle antud ning pooltel puuduvad teineteisele pretensioonid.
  • Ära unusta enda nimel olevaid lepinguid lõpetada ja/või üleanda uuele omanikule.

Käesolev postitus on nõuannete seeriast viimase. Oleme läbi käinud kogu pika tee alates müügihuvi tekkest kuni valduse üleandmiseni. Loodetavasti aitab käesolev juhend kõikidel müüjatel edukaid kinnisvaratehinguid teha.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Seonduvad uudised

24.08.2011 Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kokkuvõte
Mullu oktoobris sai alguse KV.EE rubriik “Kuidas müüa kinnisvara“. Nõuanderubriik juhendas eelkõige eraisikust korteri-maja müüjat läbi karmi ja keerulise müügiprotsessi rägastiku. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult toodud kõikide temaatiliste postituste lingid, et neid oleks hõlbus ühest kohast leida. Ole järjepidev Toodud on hulk soovitusi, kuid nende elluviimisel tuleb olla järjepidev. Järjepidevus tähendab, et müük saab olla edukas... Loe edasi...
15.06.2011 Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (1/4)
Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime läbirääkimiste protsessist. Täna alustame müügitehingu vomistamise kirjeldamist lähtuvalt erinevatest finantseerimisskeemidest. Laenuta müüja ja laenuta ostja Sageli on kinnisvaratehingu kolmandaks osapooleks pank. Kui seda siiski ei ole ja kinnisvaramüüja müüb hüpoteegita (st laenutagatiseks mitteoleva) vara müüjale, kes finantseerib ostu omavahenditest (st ilma pangalaenuta), siis... Loe edasi...
27.07.2011 Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (4/4)
Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga. Täna kirjutame olukorrast, kus müüja on seotud hüpoteegi ja laenuga, kuid ostja soovib osta omavahendite arvelt ehk ilma pangalaenuta. Viimane võimalus meie laenude- ja hüpoteekiderägastikus on olukord, kus... Loe edasi...

 


Jaga seda lehte : KV.EE  KV.EE  KV.EE

Jäta kommentaar