Teisipäeval 09. novembril 2010. a. ilmus kvartaalne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade annab sõltumatu ja hea ülevaate kõikide Eesti maakonnakeskuste ja teiste suuremate piirkondade kinnisvaraturutrendidest.
„Ajal, kus kinnisvaraturg on üha enam ja enam tuult tiibadesse saamas on KV.EE kinnisvaraturu ülevaade heaks abimaterjaliks, et saada ülevaade erinevate piirkondade trendidest,“ toob ülevaate eesmärgi välja portaali KV.EE juhatuse liige Tarvo Teslon. „KV.EE turuülevaatest saab infot nii kinnisvaraprofessionaal, kui eraisikust kinnisvaraostja või -müüja nii Tallinnast, Tapalt, kui Tartust.“
KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja on Adaur.ee analüütik Tõnu Toompark, kes toob välja uue ülevaate raskuspunktid: „Ülevaates anname esmalt üldisema kommentaari turul toimuvale. Seejärel vaatame järjest üksipulgi läbi Tallinna koos linnaosadega ja kõik maakonnad.“
2010. a. III kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaratuturu ülevaade ilmub teisipäeval 09. novembril 2010. a. ning on alates 09/11/2010 kl 10.00 tasuta allalaaditav portaali KV.EE blogist.
Teisipäeval 09. novembril 2010. a. kell 10.00-12.00 toimub online-pressikonverents, kus on võimalik küsimusi esitada ülevaate koostajatele ning portaali KV.EE esindajatele. Küsimused saab esitada KV.EE blogis kommentaarina käesolevale postitusele.
Eelmise 06/08/2010 toimunud online-pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid saab lugeda siit.
Ülevaade
- Ülevaade on alla laaditav:
Täiendav info
| Tarvo Teslon KV.EE +372 510 6464 tarvo@kv.ee |
Tõnu Toompark Adaur Grupp OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee |
Seonduvad uudised
06.08.2010 TÄNA: Uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ja online-pressikonverents
Täna algusega 10.00 toimub seoses uue KV.EE kinnisvaraturu ülevaate avaldamisega online-pressikonverents, kus küsimustele vastavad Tarvo Teslon portaalist KV.EE ja ülevaate koostaja Tõnu Toompark. Küsimuste esitamine toimub KV.EE blogis postitusele “Online-pressikonverents: KV.EE uus kinnisvaraturu ülevaade” kommentaari lisamisena. Küsimusi saab esitada kuni kell 12.00 06/08/2010. Uus 2010. a. II kvartalis toimunut kokkuvõttev KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on tasuta... Loe edasi...
02.08.2010 Online-pressikonverents: KV.EE uus kinnisvaraturu ülevaade
Reedel 06. augustil 2010. a. ilmub järjekorras juba kaheksas KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade annab sõltumatu ja hea ülevaate kõikide Eesti maakonnakeskuste ja teiste suuremate piirkondade kinnisvaraturutrendidest. „KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on üks osa lisaväärtuste paketist, mida me portaali klientidele pakkuda tahame,“ lausus Tarvo Teslon portaalist KV.EE. „Inimestel ei ole liiga lihtne leida terviklikku infot kinnisvaraturu kohta... Loe edasi...
09.08.2011 KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: pressikonverents 09/08/2011
Järgmise nädala teisipäeval 09/08/2011 on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaate ilmumisega seonduvalt toimub taas traditsiooniline online-pressikonverents. Pressikonverentsil vastavad kinnisvarahuviliste küsimustele ülevaate koostaja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon. Küsimuste esitamiseks palume need jätta kommentaarina käesolevale postitusele. Küsimustele vastatakse järgmisel teisipäeval 09/08/2011 ajavahemikus 10.00 kuni 12.00. KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on alates teisipäevast... Loe edasi...
Jaga seda lehte : 
Kas täna on õige aeg osta? Miks?
Arvan, et täna on õige aeg kinnisvara osta.
Kinnisvaraturu hinnad on tipust langenud pea kaks korda ja elamispindade turg on selgelt stabiliseerunud. Teised turu sektorid on stabiliseerumise faasi jõudmas.
See tähendab, et täna on märksa õigem aeg ostmiseks, kui veel näiteks aasta või kaks tagasi.
Ostusoovitust ei tohiks siiski pimesi jälgida. Iga kinnisvaraobjekt on unikaalne. Ja see, et turu keskmine hinnatase on ehk mõistlikul tasemel ei tähenda veel, et iga üksikobjekt peaks olema odava hinnaga saadaval.
Seega. Kui on ostuplaanid, siis soovitan vaadata laiemalt turul ringi, uurida konkureerivaid pakkumisi ja teha kaalutletud otsus.
Kui SEB prognoosis, et hinnad tõusevad buumi tipptasemele ligikaudu 7 aastaga, siis tulemusena saadav tootlus vara väärtuse kasvust ei ole küll midagi meeletut, kuid siiski üsna mõistlik.
Soovin ka näha tegelikult müüdud maade,äriobjekte linnaosade kaupa.
Reaalsete tehingute info saamiseks soovitan tähelepanu pöörata nt Domus Kinnisvara ja Uus Maa infole.
Need ettevõtted on ikka aeg-ajalt avaldamas infot reaalselt asetleidnud tehingutest.
Kõikide üksiktehingute info paraku siiski momendil avalik ei ole, kuigi see võiks olla. Momendil pääsevad üksitehingute hinnainfole ligi maa-ameti litsentseeritud hindajad.
Olen veendumusel, et kui ühele kildkonnale on info avalikuks tehtud, siis võiks see olla avalik kõikidele. Ei ole ju avaliku sektori huvides anda ühele eraõiguslikule seltskonnale riikliku info monopol.
Kuidas üürihinnad liiguvad? Mis on prognoos.
Keskendused elamispindade üürihindadele võib väita, et üürihinnad on püsinud stabiilsena. Samas võib täheldada mõningast tõusu.
Tõus ei ole toimunud mitte selle arvelt, et pakkumised tuleksid turule kallima hinnaga, vaid sellest, et tänased pakkumishinnad on vähemal määral allapoole kaubeldavad.
Arvestades konteksti, kus üürihinnad on stabiilsed ja väljaüüritava vara väärtus on vaikselt tõusmas muutub elamispinna väljaüürimise rahavooline tootlus järjest väiksemaks.
Nii võiks prognoosida, et üürihinnad on aastases perspektiivis pigem tõusmas, et püsida elamispindade ostu-müügihindadega vähegi mõistlikus proportsioonis.
Kuidas euro mõjutab järgmise aasta kinnisvaraturgu?
Eurole üleminek on kinnisvaraturu seisukohast sisuliselt juba toimunud ja seda isegi käesoleva aasta alguses.
Mai kuus tulnud euroga liitumise kutse oli juba eelnevalt teada ehk turg arvestas, et see kutse tuleb. Samuti arvestas majandus sellega, et vahetuskurss ei muutu.
Seetõttu ei saa aastavahetusel eurole üleminekust kinnisvaraturule mingeid tulemeid olla.
Raske on ka nõustuda inimestega, kes eestlasi peavad nõrgamõistuslikeks tuues välja, et uuel aastal tabab meid šokk nähes väikest palganumbrit.
Ma olen veendunud, et eestlased on siiski sedavõrd nutikad, et mingi numbriga palga ja hindade läbijagamine neile peavalu ei valmista. Seda veel eriti olukorras, kus eurokalkulaatorid on ebavajalikuks kinnitatud – see annab tunnustust, et numbrid meid ei kohuta.
Nii võiks kokkuvõtlikult öelda, et euroga liitumise mõjud on kõik juba täna kinnisvaraturul näha. Midagi suurt uut esimesel jaanuaril me ei näe.
Millal tõusevad hinnad buumi tasemele?
Ühes eelmises kommentaaris sai toodud välja, et SEB prognoosis elamispindade hindade tõusu buumi tipptasemele seitsme aasta jooksul.
Sellise prognoosiga võib nõustuda. See tähendaks mõõdukat hindade tõusu, mitte uue buumi algust.
Seejuures tuleb tähele panna, et kui prognoos täitub ja 2017. a. maksab elamispinna ruutmeeter sama palju, kui oli selle hind 2007. a. II kvartalis, siis tegemist on nominaalse hinnaga.
2017. aasta €2000 on kas või inflatsiooni tõttu juba märksa vähem väärt, kui seda oli 2007. aasta €2000.
Seetõttu oleks hinnatõusu juures mõistlik vaadata reaalhinna kasvu või siis elamispinna hinna suhet võrreldes sissetulekuga.
Viimase juures tuleb kindlasti öelda, et loodetavasti siiski me ei näe aega, kus elamispinna ruutmeetri eest tuleks tasuda kaks kuupalka.
Samas peab tunnistama, et arvata, et järgmised majandusbuumid ja majanduskriisid jäävad tulemata on pehmelt ebakompetentne.
Kuidas te näete mägede kinnisvara hindu 3-5 aasta lõikes? Kas renoveeritud (kõik seinad ja katus soojustatud) vs renoveerimata kortermajade korterite hinnavahe hakkab suurenema?
“Mäed” ehk Mustamäe-Õismäe-Lasnamäe moodustavad suurema osa Tallinna elamispindadest.
Kui arvatagi, et tegemist on sedavõrd ebakvaliteetse elamispinnaga, et seal elada ei kannata, siis tegelikkuses puudub neile elamispindadele arvestatav alternatiiv.
Samuti peab arvestama eestlaste kõhna rahakotiga. Mägede korterite renoveerimine on vaieldamatult odavam, kui uue elamispinna ehitamine.
Seega puudub paneeleelamurajoonidele alternatiiv ja need jäävad väga olulisel määral veel pikaks ajaks elamispindade turgu mõjutama.
Suurt turuosa omades on suhteliselt standardsed mägede korterid heaks indikaatoriks, mis peegeldab elamispindade turul toimuvat.
Kui üldiselt on elamispindade hinnatasemed pigem stabiilsed ja ülespoole liikumas, siis toimuvad samad liikumised kindlasti ka mägede korterite turul.
Väänates esitatud küsimus selliselt, et sellele oleks mugavam vastata, siis kinnitaksin juba eelpool mainitud prognoosi, et hinnad on endise tipu tasemele liikumas ligikaudu seitsme aasta perspektiivis.
Küsimuse teine pool seisnes renoveeritud ja renoveerimata elamispindade hinnavahes.
Siin võiks välja tuua kaks aspekti. Esiteks hoone renoveerimine ja teiseks tänased turutrendid.
Hoonete energiasäästule suunatud renoveerimine on oluline teema, mis kajastub otseselt korteriomanike rahakotis. Üha enam aduvad inimesed, et mõistlikum on maksta ostetava elamispinna eest pisut rohkem, kui see võimaldab jooksvate kommunaalkulude (millest enamus on küttekulud) pealt kokku hoida.
Seega on raske uskuda, miks ei peaks renoveeritud elamutes asuvad korteri olema oluliselt kallimad, kui renoveerimata hoonetes. (Rõhutaksin, et oluline on eeskätt hoone kui terviku, mitte hoones asuva üksiku korteri renoveerimine.)
Teise aspektina tõin välja tänased turutrendid.
Siin pean silmas seda, et juba tänaseks päevaks on elamispindade turg sedavõrd korrastunud, et välja on joonistunud väga konkreetsed hinnatasemed.
Nii näiteks on Tallinna südalinna uusarendusprojektide keskmine hinnatase 30 000.-/m2, kesklinnast 25-30 000.-/m2, äärelinna kesklinnapoolses otsas 20-25 000.-/m2 ja kaugemas otsas 15-20 000.-/m2.
Ootaksin pikkisilmi, et inimeste teadlikkus kasvab ja samasugused konkreetsed piirid joonistuvad ka erinevate energiaklassidega hoonete vahele.
Palun võrrelge uute (2006-2010) ehitatud kortermajade kvaliteeti täielikult renoveeritud 1960-1980 ehitatud mägede majade kvaliteediga. Tänan!
Esmalt mainiksin kohe ära, et ma ei ole ehitusekspert ja seetõttu on minu hinnangud ehituskvaliteediile üsnagi subjektiivsed.
Ma ei kuulu sellesse koolkonda, kes julgeks väita, et kogu elamispindade toodang, mis buumi ajal rajati on äärmiselt ebakvaliteetne.
Eks see ole, et tõrvatilk rikub kogu meepoti. Eks see ole, et igaüks teab mõnda markantset lugu, kuidas ka suurimatel ja ilusamatel arendajatel on eksimusi olnud.
Usun, et uued elamud on nõukogudeaegsetest kvaliteetsemad kas või ainult sel põhjusel, et vanade majade probleemid on teada. Uutelt elamutelt aga oodatakse täiuslikkust ning kõik probleemid on äärmiselt ebameeldivad üllatused.
Üks aspekt on muidugi ka see, et kunagised paneelelamute korterid saad kollaste kaartide eest, mitte ei ostetud. Uutes elamutes asuvad korterid on kõik eranditult ostetud reaalse raha eest. Loomulikult on seotus ja nõuded kvaliteedile viimasel juhul rangemad.
Jäädes oma liistude juurde siis siin lõpetaksingi ehituskvaliteedi võrdlemise.
Tere. Tahan momendil elamispinda toa-kahe võrra suurendada. kas ma peaks vana korteri müüma või üürile andma???
Arvestades, et momendil oleme kinnisvara hinnatsüklis olukorras, kus hinnad on äsja põhja läbinud, siis tüüpiline tarbijakäituminee näeb ette vara kiiret müüki.
Aga tõsisemalt… Saan aru, et on plaan soetada uus elamispind ja selle käigus on tekkinud küsimus, kas olemasolev pind müüa või üürile anda.
Eeldades, et küsimuse esitajal on piisavalt laenuvõimelisust, siis on raske soovitada vana korterit turu põhjast müüa.
Seejuures aga tuleb arvestada mõningate aspektidega.
- Maksuküsimus. Peamise eluaseme müük on tulumaksuvaba, seda väljaüürides ja siis müües ei ole enam tegemist peamise eluasemega.
Tulumaksu tuleb tasuda müügihinna ja ostuhinna vahe pealt. See muidugi tänasel päeval ei pruugigi positiivne number olla.
Maksude juures tuleb arvestada ka sellega, et eraisikuna saadavalt üüritulult tuleb tasuda maksud ja seda isegi üüritulu sularahas küsides.
- Laenuküsimus. Pangad reeglina laenulepingus keelavad vara väljaüürimise või nõuavad, et sellest panka informeeritaks.
Kui tegemist ei ole inimese enda eluasemega, vaid üüriäriga, siis võivad pankurid nõuda intressimäära (ehk intressimarginaali) korrigeerimist.
Ei pea vist rõhutama, et allapoole nad seda korrigeerida ei soovi.
- Laenuvõimelisus. Kui vana korter uue soetamiseks müüa, siis saab sealt raha omafinantseeringuks.
Kui vana korterit mitte müüa ja see on laenuga ostetud ning ka uus korter laenuga osta, siis see tähendab suuremat laenukoormust.
Üüriärist on muidugi igakuiselt osa raha tagasi tulemas, kuid arvestama peab ka sellega, et üürnikul võivad tekkida makseraskused või üürikorter võib ka mingi aeg üürnikuta ehk rahavoota tühjana seista.
- Hinnang turu arengutele. Kaaludes olemasoleva elamispinna allesjätmist ja väljaüürimist võiks omada visiooni, mis elamispindade turul toimub.
Tõenäoliselt võiks elamispinna mittemüümise argument olla see, et hinnad tõusevad ja mingin aja pärast tulevikus on võimalik üleliigne korter veelgi kallimalt müüa.
Visiooni peaks omama kas või ainult seetõttu, et oleks võimalik keskkonna muutumist hinnata ja sellest tulenevalt vara müümise või mittemüümise otsused üle vaadata.
Ülaltoodu on nüüd üsna pealiskaudne ja kiiresti kokkukirjutatud soovituste nimekiri.
Kas maakler peab pakkuma niisugune liisa nagu kodukindlustus? Kuid vandalism, loodusjõud, veeavari, tulekahju võiks mõnikord juhtuda. Või inimene ise valib kodukindlustuse fiirma?
Kinnisvaramaakler ei pea kindlustusteenust pakkuma.
Samas on tegemist teenusega, mida pea iga koduostja vajab ja see on kinnisvaramaakleri jaoks üsna lihtne võimalus tarbijatele täiendavat väärtust pakkuda.
Enamasti valivad inimesed kodukindlustaja ise.
Tihti inimesed näevad, et kuulutustes on kirjutatud, et maakleri poolt peetakse usaldusväärseks, kuid ei ole garanteeritud ning maakler ei tohi olla iseseisvalt kinnitatud. Näiteks, kui igasugune garantii puudub. Missugused garantiid üldse võiks olla, et maakler võib need pakkuda inimeste jaoks?
Vabandan, aga see küsimus jääb minu jaoks segaseks.
Kui küsimus on selles, et maakler müüb vara, mille müügitingimused muutuvad, siis selgitaksin järgmist.
Maakler saab oma tegevuses lähtuda käsundiandja juhistest.
Toome näite. Kinnisvaramüüja (ehk käsundiandja) ütleb ühel päeval, et korteri hind on 1 mln krooni. Järgmisel päeval näeb müüja hulka ostuhuvilisi ja seetõttu otsustab ta müügihinna tõsta 1,2 mln krooni peale.
Ostuhuviline on kuulutusest lugenud portaalist, kus oli juures maakleri nimi ja näopilt. Loomulikult ei oskagi ostuhuviline hinnatõstmises kedagi muud süüdistada, kui maaklerit.
Tegelikkuses on maakler sellises ümbermõtlemise olukorras üsna võimetu.
Kas te võiksite esitada kinnisvaraturu analüüs selles piirkonnas Eestis?
- elamisotstarbeline kinnisvara
- äriotstarbeline kinnisvara
- tootmisotstarbeline kinnisvara
-põllu- ja metsamajanduslik kinnisvara
-muu kinnisvara
Soovitan tutvuda esmalt KV.EE kinnisvaraturu ülevaatega, mis on alla laetav nii eesti, vene kui inglise keeles siit samast lehelt – vt lehel pealkiri “Ülevaade” alt.
Muude ülevaadete osas soovitan tutvuda arvukate Eesti kinnisvarabüroode koostatavate ülevaadetega.
Häid ja väga häid ülevaateid koostavad KV.EE kõrval: 1Partner, Uus Maa, Domus Kinnisvara, Pindi Kinnisvara, Kinnisvaraekspert, ReSolution, Colliers, Arco Vara, Goodson & Red… Mõni kindlasti veel.
Kas te teate midagi Kaitseliidu kinnisvara arengukavast 2008 – 2011?
Arengukava on leitav aadressilt http://www.kaitseliit.ee/static/files/2009-09-09_KL_KV_AK_2008_-_2011.doc
Kuidas kommenteerida väidet, et arendada tuleb nii, et paha hakkab?
Eeldan, et küsimusega on viidatud reedesel kinnisvarakonverentsil väljaöeldud mõtetele.
Sealsete diskussioonis osalejatega tuleb selles mõttes täielikult nõustuda, et tänane elamispindade kvaliteet on suhteliselt kehv. Kvaliteet on ka selle võrra langemas, et uusi elamispindu tuleb peale vähem, kui olemasolevad amortiseeruvad.
Seega nõustun väitega, et elamispindade vajadus on suur.
Siiski eristaksin soovi ja maksejõulist soovi. Kõik sooviksid elada uhkes palees, kuid vähestel on selle jaoks raha.
Kõrge tööpuuduse kontekstis, kus peale kõige muu palgalangus on äsja pidama saadud, on maksejõulisest nõudlusest puudus.
Võib küll arendada elamispindu “nii, et paha hakkab”, kuid kui ostjaid ei leida, siis näeme tühjana seisvaid tondilosse, kus pankrotiohus korteriühistud arendajate ja kommunaalteenuste pakkujatega võitlevad.
Liigse hooga turule tormamist plaanivate arendajate hoogu tasuks taltsustada ka sellega, et tänane klient on ikkagi väga valiv.
Klient tahab õiget asja õiges kohas. See tähendab arendajate jaoks seda, et esmalt tuleb väga selgeks teha klientide soovid.
Järgmise sammuna tuleb selgeks teha konkurentsisituatsioon. Täna tuleb uusi kortereid nagu Vändrast saelaudu. Ehk ei ole väga mõtekas tormata kõige tihedama konkurentsiga piirkonda, vaid toimetada seal, kuhu konkurents veel jõudnud pole.
Lõpetuseks kordaks veel korra A ja O üle: kliendikesksus ja konkurentsianalüüs on eduka arendusprojekti võtmesõnad.
Millisesse kinnisvarasse täna investeerida?
Raske on anda väga konkreetset investeerimissoovitust. Lõppkokkuvõttes sõltub iga üksiku investeeringu tulem konkreetsest kinnisvaraobjektist.
Konkreetse kinnisvaraobjekti hinnatasemed ja parameetrid aga ei pruugi vastata turu keskmistele tasemetele, millest keskmist soovitust andes lähtuda.
Samuti peab arvestama investori kriteeriumitega nt vara likviidsuse osas.
Siiski viskaks välja idee, et tänane maaturg on “alla pekstud” seetõttu, et riik paiskab meeletult maad müügile. Kui see müügisurve peatub, siis võib arvata, et see turg stabiliseerub ja läheb muu majanduse kontekstis tõusule.
Kui paljuu täna on uusi kortereid müügis? Kas neid liiga palju pole? Kuhu juurde võiks teha?
Tallinnas on momendil müügil 1000 uut korterit. Sellele lisandub 400 korterit Harjumaal. Arvestama peab, et lähima kolme kuu perspektiivis tuleb Tallinn turule veel vähemalt 300 uut korterit.
Uusi kortereid müüakse igakuiselt alla saja. Seega on uute korterite pakkumine ehk tarbijate valikuvõimalus ehk arendajatevaheline konkurents suurenemas.
Tänane korterite laovaru on ligikaudu kahe aasta müük. Seda on pisut palju ja seda eriti olukorras, kus uusi pakkumisi järjest lisandub. Samas võiks olukorda “normaliseerida” müügitempo tõus.
Mina siiski ei usu suurde elamispindade müügikäivete tõusu. Elamispindade turg on täna väga aktiivne. See ei ole loomulikult sel tasemel, kus oli tehingute tase buumi ajal.
Samas näitaks buumiaegne tehingute arv nii pankade, arendajate kui tarbijate võimetust lähiminevikust midagigi õppida.
Arvestades eeltoodud asjaolusid võiks arvata küll, et uusi arendusprojekte on momendil turul pisut palju. Või siis ei maksaks uue kopa maasse löömisega liialt kiirustada.
Tänane uus pakkumine on kontsentreerunud eelkõige kesklinna ja selle vahetusse ümbrusesse. See on taastärkava elamispindade turu puhul ka igati normaalne.
Vähem pakkumist on täna Kristiine ja Pirita linnaosas. Seega on neis piirkondades momendil konkurents madalam ja seetõttu võiks müügikorraldus lihtsam olla.
Kordamine on tarkuse ema. Seetõttu ütleks veel, et tänase arenduse edukuse alus on kliendi soovide ja vajadustega arvestamine ja korralik konkurentsianalüüs.
Teie näite oli, et kinnisvaramüüja (ehk käsundiandja) ütleb ühel päeval, et korteri hind on 1 mln krooni. Järgmisel päeval näeb müüja hulka ostuhuvilisi ja seetõttu otsustab ta müügihinna tõsta 1,2 mln krooni peale.
Ma arvan, et see pole õige! Kinnisvaramüüja ei saa ise hind tõusta, temal ei ole EH või VH litsenseeritud kutsetase ja muidugi ta ei saa ise hind järgmisel päeval tõusta. Kui kwwgi tee niimoodi, siis varsti tuleb kontrollimine ja makleril on palju problemeid, sest see on ebaseaduslikult. Kui mina olen hea makler, siis mitte kunagii ei tee seda, kuigi kinnisvaramüüja tahab teha niimoodi! Sest mul pole vaja niisugused problemeid seadusega!
No tegelikult saab vara müüja otsustada ikka ise, mis hinnaga ta endale kuuluvat vara müüb. Ja seda, kas müüa kallimalt või odavamalt.
Vara müügihindamise määramiseks ei pea ei litsentsi, kutset ega tunnistust olema.
Hinna määramine ja selle muutmine ei ole kindlasti ebaseaduslik. Pigem on tegemist loomuliku äriprotsessi osaga.
Tänan kõiki küsimuse esitajaid. Nüüd on on-line pressikonverents lõppenud.
Küsimusi võib siiski edasi esitada, kuid nendele vastamine võib senisest pisut enam aega võtta.
Vt ka http://www.kv.ee/blog/kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaade-eluasemelaenude-turg-on-arkamas-varjusurmast/
Jah ma tahtsin öelda, et akrediteeritud tunnistus, mitte litsenseeritud. Vabandage mind!
Noh, ostja võiks minna Linnavaraamet hinna osakonna juures ja küsida missugune on tõeline kinnisvara hind.
Äitäh kõigile ja Tõnule, et täna oli hea on-line pressikonverents.
[...] Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele KV.EE blogis. [...]
[...] Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele KV.EE blogis. [...]
[...] Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele KV.EE blogis. [...]
[...] Viide online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele KV.EE blogis. [...]
[...] Viide eelmise online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/blog/online-pressikonverents-kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaade-2010-iii/ [...]
[...] Viide eelmise online-pressikonverentsi küsimustele ja vastustele: http://www.kv.ee/blog/online-pressikonverents-kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaade-2010-iii/ [...]