Küttesüsteemid arenevad pidevalt ja nüüd on Eesti turule jõudnud selline põnev küttelahendus nagu pelletikamin. Mida pelletikamin endast kujutab uurisin OÜ Tuiskar’ist. Mnu küsimustele vastas Taavi Õim.
Rohkem infot teema kohta leiad: www.pelletikamin.ee lehelt.
Küsimus: Pelletikatel on laiemalt tuntud, kuid mida kujutab endast pelletikamin? Kuidas toimub pelletikaminaga kütmine? Kui suurt tööd see majapidamises nõuab?
Vastus: Pelletikamin täisautomaatne kütteseade, mis töötab pelletil (saepurugraanul). Kütmine toimub väga lihtsalt. Alustuseks valame täis pelleti mahuti ja vajutame Start nuppu. Kamin alustab süütamist mis toimub elektriga, sega vajab kamin töötamiseks natuke ka elektrit. (Süütamisel mis kestab umbes 10 min-280w ja tavareziimil 60-130 w oleneb siis kamina võimsusest).
Määrame kamina peal oleval juhtnupustikul temperatuuri mida kamin saavutama peab. Kui kamin on määratu temperatuuri saavutanud hakkab ta seda hoidma. Lisaks on palju erinevaid programme millal ja kui palju kamin töötab (nädalaprogramm ja öö/päeva programm).
Korra päevas täidan ma mahuti ja korra nädalas puhastan ma tuhahimuriga kamina seest ning pesen klaasi puhtaks. Kamina puhastus võtab aega umbes 5-10 min.
Küsimus: Kui suurt maja saab pelletikaminaga kütta? Milliseid küttelahendusi on võimalik kasutada?
Vastus: Pelletikaminaga saab kütta alates 30-50 m2 korterist lõpetades 250 m2 elamuga. Kaminaid on kahte tüüpi:
- Õhküttekaminad, mis on vähe lihtsam paigaldada ning väiksematele pindadele.
- Kesküttekaminaid, mis on vähe kapitaalsemad ja mõeldud suurematele pindadele.
Küsimus: Kamin on alati olnud majapidamises aukohal, kas pelletikaminate valik on suur, et igaüks oma maitsele sobiliku kamina leiab?
Vastus: Kamina valik on küllaltki suur. Saadaval on väga erineva värvi ja disainiga kaminaid. Lisaks on võimalus osta südamiku kujul pelletikamin. See sarnaneb tavalisele puukütte südamikule aga töötab pelletil ning on täisautomaatne. Seega saab inimene ise valida milline tuleb kamin väljas poolt.
Küsimus: Milline on pealine eelis pelletikaminal võrreldes teiste analoogsete küttesüsteemide ees?
Vastus: Kõigepealt pean selgitama millega pelletikaminat üldse võrrelda.
Pelletikaminat ei saa võrrelda puuküttega kaminaid ega katlaid. Mõlemas on küll elav tuli aga erinevus tuleb sellest, et pelletikamin on täisautomaatne aga puuküttega süsteemid mitte. Seega saab seda võrrelda kõikide teiste küttelahendustega mis on täisautomaatsed. Kui võrrelda pelletikaminat õhksoojuspumbaga siis erinevus tuleb välja madalamatel temperatuuridel. Pelletikaminaga saab kütta ka väga suure miinus kraadiga kuid õhksoojuspump jääb seal hätta. Sellepärast valisingi endale selle süsteemi kuna ei tahtnud lisaks soojuspumbale veel kaminasse investeerida, et suure külmaga pumpa toetada.
Kateldega võrreldes oma eeliseks see, et sa ei pea ehitama eraldi katlaruumi ja lisaks saad elutoas nautida elavat tuld. Oma väikeste mõõtmete poolest on seda hea mahutada ka väiksesse korterisse.
Üldiselt võin öelda, väga mugav lahendus, kus on säilinud elava tule ürgsus kuid ära on jäänud puudest tekkiva prahi ja sodi koristamine.
Küsimus: Milline on u. 150 m2 maja pelletikaminaga küttelahenduse suurusjärk?
Vastus: 150 m2 mõeldud pelletikamina küttelahenduse hinnaks tuleks umbes 2500-3000 eurot.
Allikas: majaehitaja.ee
Seonduvad uudised
20.10.2011 YIT alustas Mäepealsel uue kortermaja ehitust
AS YIT Ehitus alustas Mäepealse elamukvartalisse uue, järjekorras kuuenda korterelamu ehitamist, kuna ostuhuviliste nõudlus üha suureneb. YIT juhatuse esimees Margus Põimi sõnul on Mäepealse tänava eelmine ehitusobjekt, Mäepealse 24 korterelamu, alles tööde lõppjärgus, kuid pea kõik sealsed korterid on juba endale omaniku leidnud. AS YIT Ehitus arendusdirektor Argo Karuse kinnitusel on ajad, mil Eesti klient... Loe edasi...
29.11.2011 Milline peaks olema eramu energiamärgise klass?
Enne oma maja ehitama asumist tuleb teha põhimõtteline valik. Milline kontseptsioon valida oma kodule? Üheks võimaluseks on lähtuda maja energiatõhususest. Vaadates täna eramuehitust üldpildis jääb silma, et põhiliselt minnakse oma maja ehitamisel 3 teed pidi: 1) Tavalised, kehtivatele normidele vastavad eramud. Veel mõni aeg tagasi ei olnudki nagu muid alternatiive ja rohkem pandi rõhku maja... Loe edasi...
13.10.2011 Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Tallinn ei vaja massehitust
Eilses Postimehes avaldas Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark arvamust, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid. Mõningate artiklis toodud seisukohtadega võib nõustuda, kuid mõned nõuavad kõrvale teist arvamust. Olukorras, kus meil ühiskonna rikkust arvestades on elamispinda ühe elaniku kohta täiesti piisavalt ja elamufondi uuenemine on vaatamata mahtude langusele normaalse lähedasel tasemel ei peaks me arutama elamispindade... Loe edasi...
Jaga seda lehte : 
