Tallinna äripindade turul on pidevalt kliente, kes otsivad juba pikemat aega kaubandus-teeninduspinda ning kus olulisteks kriteeriumideks on suured vaateaknad, mis avanevad rahvavooga tänavale ja eraldi sissepääs. Ideaaljuhul lisanduks siia komplekti veel head parkimisvõimalused. Sageli võtavad need otsingud aega mitmeid aastaid.

Selliseid äripindu otsitakse kauplustele, aga ka näiteks teenindusettevõtetele esinduspindadeks. Esinduspindadega soovitakse asuda atraktiivses ja nähtavas asupaigas, mitte äärelinna sisekvartali korterelamu tagumises küljes.

Väga aktiivne on nõudlus äripindade järele, mis vastavad eeltoodud tingimustele ning kus igakuine üürihind ei ületaks suurusjärku 12 €/m²/kuu. Enamus pakkumistest on aga hinnaskaalas, mis algab alles suurusjärgust 15 €/m²/kuu.

Nõudlusele vastavate pakkumiste hulk on väga kitsas. Sageli on pudelikaelaks selliste pindade hind, kus üürileandjad nõuavad pinna eest kaubanduskeskuse hinnataset. Kaubanduskeskuse tasemel hind on aga paraku vaid vähestele ettevõtjatele taskukohane – ainult üksikud äriplaanid veavad sellise kuluga end plussi.

Tavapäraselt ei kanna ärist saadav planeeritud tulu ülikõrget üürihinda välja. Vähe on ettevõtteid, kes aktsepteerivad esinduspinna väga kõrget üürihinda lootuses, et kulud suudetakse katta mijalt teenitava kasumi arvelt.

Tallinna turul valitsevat defitsiiti aitaks uute pindade arendamine. Lähitulevikus siiski ei paista, et kesklinna ehk aktiivseima turusektori arenduste maht oleks selline, et sinna lisanduks märkimisväärselt tänavatasapinnal olevaid äripindu.

Täitmata tühemiku täitmiseks oleks mõistlik, et kinnisvaraarendajad tooksid julgemalt turule esimestel korrustel asuvaid atraktiivseid äripindu. Pakkumise suurenemine selles sektoris aitaks tuua allapoole üle mõistuse kõrgustesse pürgivaid tänaseid üürihindasid. See omakorda laiendaks üürnike ringi, kes suudavad äriplaanid normaalsel tasemel olevaüürihinnaga kasumit tootma panna.

Ruth Tõniste
RE/MAX Central
+372 501 2278
ruth.toniste@remax.ee
www.remax-central.ee

Seonduvad uudised

Kas aasta Tallinna maaturul tuleb hinnatõusuga?
21.03.2011 Vägisi pilve tagant piiluv päike tuletab meelde, et peatselt algab kevad. Kevad toob endaga kaasa iga-aastase krundiostu laine. Tallinna elamukruntide turul on aktiivne nõudlus otsimas üksikuid pakkumisel olevaid krunte. Väga ...
Büroopindade suurte allahindluste aeg on möödas
21.02.2011 Büroopindade halvimad ajad on tänaseks vaikselt mööda saamas. Uute büroopindade vakantsus on madal ning nende hinnad on tagasi jõudnud kriisieelsesse aega. Vanemate büroode turul valitseb veel ülepakkumine, kuid seegi on ...
Büroopindade turg saab taas jalad alla
18.08.2011 Tänane büroopindade turg on majanduse elavnemise tõttu selgelt tõusnud uuele elule. Olemasolevad pinnad on täitumas, alustatud on vaid väga üksikute uute büroohoonete rajamisega. Vaikselt kasvava nõudluse tingimustes ei ole keeruline ...

Analoogsed muutused on toimumas ka elurajoonide arendamises, kus hõlmatud on nii ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud. Põllulapi kruntideks ümberjoonistamise asemel on uue elurajoonide arendamise märksõnaks kujunenud terviklikkus ja keskkonna, mitte vaid ehitiste arendamine.

Positiivse näitena siin saame tuua Uuesalu elurajooni, kus füüsiliste hoonete asemel väärib esmast mainimist toimiv kogukond.

Tallinna lähivaldades – Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku ja Saue vallas tehti ajavahemikus 2005.-2007. a. ühepereelamutega kokku igakuiselt ligi 200 tehingut. Tänaseks on tehingute arv kukkunud kaks korda väiksemaks. Kui arendajad klientidele uut lisaväärtust ei paku, siis jääb kaup „lattu“ seisma.

Tehingute arvu languse taga on osalt põldude tiheasutuse rahastamisse skeptilisemalt suhtuvad pangad. Vaatamata madalal püsivatele intressimääradele ja ei taha pangad matta raha projektidesse, mille likviidus on küsitava väärtusega. Maja ehk eluaseme likviidsus ei sõltu ju niivõrd sinna paigutatud rahasummast, kui pigem keskkonnast, kus see asub.

Tehingute arvu languse taga on ka see, et buumist rahunenud ja nüüd kaalutletud otsuseid langetavate inimeste jaoks ei ole enamuse uute elurajoonide keskkond enam sobilik.

Väheste terviklikkusele pürgiva elurajoonina võib välja tuua Rae valda jääva Uuesalu. Uuesalus on toimima pandud kogukond, mis tähendab nii töötavat lasteaeda, aktiivset külaseltsi, üritustena ühisüritusi nagu laadad, jaanipäeva ja aastavahetuse tähistamine. Need on tegurid, mis seovad inimesed elukohaga ja hoiavad seal kõige paremas mõttes kinni.

Uuesalu elurajooni kontseptsiooni tagamaad tuginevad Soomest saadud kogemusel, kus läbimõeldud elamuarenduse traditsioonid ja ajalugu on siinsetest märksa pikemad.

Kinnisvaraarenduse ja elurajoonide arendamise ehituskesksus on muutumas loomulikus suunas kliendikesksuseks. Selleks, et kaup täna müügiks läheks peab see pakkuma inimesele hea kodu. Korralikku ehituskvaliteeti eeldatakse niigi. Hea kodu pakkumise üheks võimaluseks on luua keskkond, kus inimesel on meeldiv olla.

Ostjal on taolise positiivse keskkonna olemasolu raske hinnata. Eelkõige saab seda teha läbi ühiste tuttavate otsimise, kes räägiksid ära, „kuidas asjad tegelikult on“. Palju võib infot leida kogukonna ja keskkonna toimumise kohta loodud foorumitest, meililistidest jms elektroonsetest kanalitest.

Muutused elurajoonide arendusturul on positiivsed. Need tekitavad uue kvaliteedi ja avardavad koduotsijate võimalusi märkimisväärselt.

Seonduvad uudised

PRESSITEADE: MAJAOSTUGA KAASA TASUTA KÖÖGIVILJAMAA
19.11.2010 Nüüdsest saab majaostja koos koduga tasuta köögiviljamaa kaasa. Sellist võimalust pakub Tallinna piiril Rae vallas asuv Uuesalu elurajoon kõigile, kes enne 2011. a märtsi lõppu neilt kodu ostavad. Uuesalu elurajooni arendaja ...
PRESSITEADE: 1. NOVEMBRIST SAAB UUESALU ELURAJOONI BUSSIGA
02.11.2010 Alates 1. novembrist teenindab Rae vallas asuva Uuesalu elamurajooni elanikke buss nr 219, mis viib Tallinna kesklinna Solarise juurde. Kui seni pääses ühistranspordiga kuni Nabala tee ristmikuni, kust Uuesallu jõudmiseks tuli ...
Kinnisvaraturg läks möödunud aastal elavamaks
11.02.2011 2010. aastal sooritati 30 979 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,2 miljardit eurot (18,8 miljardit krooni), teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii tehingute koguarv kui ka koguväärtus, kuid tehingu keskmine väärtus ...

Nii võibki öelda, et kodu soetamise ja omamise kogukuludes on suurem osa mitte esmastel soetuskuludel, vaid jooksvatel kuludel. Jooksvatest kodukuludest on suurem osa küttekuludel. Nii selgub, et hoone energiatarve ehk energiaklass on tarbija jaoks kulude seisukohast ülimalt oluline.

Teeme praktilise võrdluse. Võrdleme omavahel 2006. a. valminud gaasiküttel olevat D-energiaklassiga ridaelamukorterit 2011. a. valmiva A-klassi ridaelamukorteriga. Lisaks toome võrdlusesse ja 60-ndatel aastatel ehitatud tüüpilise ühepereelamu, mida köetakse kivisöega.

2006. a. ehitatud D-energiaklassida 133 m² ridaelamukorteris oli viimase aasta elektri ja gaasikulu kokku 2150 eurot, mis teeb aasta keskmiseks ligi 180 €/kuus. F-energiaklassiga kivisöeküttel oleva 144 m² ühepereelamu energiatarve on antud näite puhul 2365 € aastas ehk ligi 200 € kuus.

Täna ehitamisel oleva Vuti 36/38 A-energiaklassiga ridaelamukorteri suurus on 125 m² ning selle aastane planeeritav energiatarve on rahalises vääringus suurusjärgus 800 €. Nii võime öelda, et antud näite puhul on mõned ruutmeetrid väiksema energiasäästliku korteri energiatarve ligi kolm korda madalam.

Tänane energiahind paistab kõiki prognoose silmas pidades olevat pigem tagasihoidlik. Akadeemik Anto Raukas on prognoosinud energia kallinemist lähitulevikus isegi kolm korda. Kui tänased energiahinnad on veel vastuvõetavad, siis energiakulude kolmekordne kallinemine hakkab juba kõikide kodusele eelarvele kurvalt mõjuma.

Arvestades energiahinna sirgjoonelist kolmekordistumist lähima kümne aasta jooksul muutub energiasäästu suunatud investeeringu tasuvus silmnähtavaks. A-klassi ridaelamu hoiab sellistel tingimustel võrreldes D-klassi ridaelamuga 10 aastaga kokku suurusjärgu 27 000 eurot. F-klassi ühepereelamuga võrreldes kujuneb kokkuhoiuks koguni 32 000 eurot, mis vanas rahas teeb ümmargused 500 000 krooni.

Eelnevat resümeerides võib öelda, et energiasääst on tähtis teema, mis väga otseselt mõjutab tarbija rahakotti. Eluaset ostes tuleb väga olulist tähelepanu pöörata uue kodu omamise kuludele, eelkõige selle energiatarbele. Madala ostuhinnaga energiat raiskav eluase võib mõne aasta jooksul kujuneda märksa kulukamaks, kui pisut kallim energiatõhus hoone.

Eluasemekulude osakaal pere-eelarves on suur. Pöörates elukohavalikul tähelepanu tulevase kodu energiasäästule on võimalik sama suure sissetuleku eest saada märksa rohkem.

Allan Kool
Vuti 36/38 ridaelamute arendaja
http://www.beneficto.ee/vutiarendus

Seonduvad uudised

Eestis on tuuleenergia tootmine hüppeliselt kasvanud
21.09.2010 Eestis on tuuleenergia tootmine hüppeliselt kasvanud: tänavu kaheksa kuuga on tuulikud tootnud ühtekokku 152,3 GWh elektrienergiat, kusjuures kasv mullu sama aja võrreldes on 53 protsenti. Tuulikute toodang augustis moodustas 17,6 GWh, ...
Kristiines on pakkumisel vähe suuri kortereid
16.06.2011 Kristiine linnaosa on mitmekülgne elurajoon, kus põimuvad ühepereelamud, kortermajad ja ridaelamud. Kui reeglina peetakse ühikuhinna osas soodsaimaks eluasemeks korterit, siis üllatusena võime avastada, et hoopis energiasäästlik ridaelamu võib siin rahaliselt ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
10.05.2011 Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. ...

Majanduskriisi esimene laine on üle Eesti rullunud ja muutunud möödanikuks. Nüüdsest paistab ettevõtete aktiivsus olema suurest ehmatusest üle saanud. Ettevõtted teevad taas investeeringuid, et suurendada tootmisvõimsust; tekivad uued ärid; julgemad on olemasolevaid ruumide ressursse ammendamas ja mõtlevad laienemisplaanidele… See kõik nõuab täiendavat büroopinda.

Kunagised tühjad büroopinnad on täna täis rõõmsat sagimist, vakantsused on normaaliseerunud. Nii näiteks oleme Technopolis Ülemiste vakantsuse hoidnud 5% suurusjärgus. See annab vajadusel võimaluse pindade vahel manööverdamiseks ja ettevõtete liikumiseks.

Ukse taha oleme pidanud jätma mitmeid üürnike, kellele täna sobivat pinda pakkuda ei ole. Üks tänastest vähestest büroohoonete arendustest ongi Technopolis Ülemistesse rajatav Lõõtsa 8, kuhu tuleb 24 000 m² uhiuut büroopinda. Täna on nurgakivi saamas selle kompleksi esimene etapp, kus pinda on 7000 m².

Sobivate pindade puudumise tõttu üürnike uste taha jäämine on tänase Tallinna terviklik probleem. Uute pindade turule tulemine võtab aega ja survestab hindu liikuma ülespoole. Hindade tõusu soodustab üldine hinnatasemete tõus kõikides majandussektorites.

Samuti on oluliselt kallinemas uute büroohoonete ehitushinnad. Hindade tõusu soosib ka fakt, et tänane büroode hinnatase on veel mõjutatud majanduskriisi ajal allalastud hindadest ehk on ebamõistlikult madalal tasemel. See tähendab, et olukorra normaliseerumise nimel peavad hinnad allasurutud tasemelt ülespoole liikuma.

Raske on uskuda, et büroode üürihinnad jäävad kriisiaja tasemele. Üldist hinnatõusufooni arvestades võib büroode hinnatõusuks prognoosida aastases perspektiivis 5-15%.

Masu ajal konkureerisid büroodekompleksid selles, kes teenib madalale surutud üürihindade tingimustes vähem kahjumit. Täna on üldine majanduskeskkond Eestis taas end jalgele upitamas. See tähendab büroopindade jaoks nõudluse kasvu ja majanduspendli liikumist tagasi normaalsuse suunas. Elu paratamatusena tähendab normaalsusesse tagasi jõudmine allasurutud hindade vähemalt mõningast tõusu.

Gert Jostov
Tehcnopolis Ülemiste AS juhatuse esimees

Seonduvad uudised

Büroopindade suurte allahindluste aeg on möödas
21.02.2011 Büroopindade halvimad ajad on tänaseks vaikselt mööda saamas. Uute büroopindade vakantsus on madal ning nende hinnad on tagasi jõudnud kriisieelsesse aega. Vanemate büroode turul valitseb veel ülepakkumine, kuid seegi on ...
Madal vakantsus tõstab büroode üürihinda
16.11.2011 Üldine hinnatõus paljudes majandussektorites ning jutud kinnisvaraturu jõudsast taastumisest sunnib küsima, kuidas reageerivad sellele üürikulud. Kas üldises hinnatõusukeskkonnas on üldse võimalik prognoosida, et üürikulud saaksid langeda? Üürikulud koosnevad kahest komponendist – ...
Büroopindade turule lähiajal uusi hooneid ei tule
19.01.2012 2008. aasta lõpus alguse saanud büroopindade turu madalseis pööras tõusule 2010. aastal ning sama trend jätkus ka 2011. aastal. Võib julgelt väita, et 2011. aasta oli Eesti büroopindade turule majanduskriisist ...

Vastavalt oksjoni tingimustele makstakse 1 604 000 eurosest ostuhinnast 70% kuu aja jooksul ja ülejäänud käesoleva aasta 31.detsembriks.

„Meie eesmärk kõnealuste Riia lähistel asuvate maatükkide omandamisel on jätkata suuremahuliselt elamurajooni arendamist looduskaunis keskkonnas, kuhu Arco on juba välja arendanud 62 krunti 13,1 hektaril Mazais Baltezers rajoonis. Piirkonna teeb atraktiivseks männimets ja järvekallas, lätlaste jaoks on tegemist sama hinnatud piirkonnaga kui Tallinnas Merivälja või Pirita. Projekti realiseerimist saame alustada kohe,“ kommenteeris Arco Vara plaane Lätis ettevõtte juhatuse esimees Lembit Tampere ja lisas: „ Arco Vara grupi Läti tegevuse tugevdamise seisukohalt on tegemist väga olulise ja märkimisväärse sammuga.“

Lätis registreeritud SIA Prime Capital osanikud on Arco Investeeringute AS (70%) ja SIA Dreilini-Ulbroka-1 (30%).

Arco Investeeringute AS on 100% Arco Vara tütarettevõtte, mille kogemuste hulka kuulub enam kui 600 eramukrundi väljaarendamine Eestis ja Lätis, tuntuimad neist on Veskimöldre ja Merivälja Tallinnas ning Mazais Baltezers Riias.

Arco Vara on Baltimaade üks juhtivaid kinnisvaraarenduse ettevõtteid, asutatud 1992. aastal. Ettevõtte põhitegevus on kinnisvaraarendus, mida toetavad vahendamine, hindamine, ehitus ja kinnisvarahaldus.
Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias.

Lisainformatsioon:

Lembit Tampere
Juhatuse esimees
Arco Vara AS
Tel: +372 614 4630
lembit.tampere@arcovara.ee

http://www.arcorealestate.com

Allikas: Arco Vara AS

Seonduvad uudised

Arco Vara rajab Leningradi oblastisse elamurajooni
01.08.2011 Täna jõustus Arco Vara tütarettevõtte Arco Investeeringute AS’i sõlmitud koostööleping Leningradi oblastisse 63 hektarilisele maa-alale kompleksse elamurajooni rajamiseks. Ulatuslik kinnisvaraprojekt, mille projekteerimist ja ehitust Arco Investeeringute AS juhib, kerkib Venemaal ...
Arco Vara investeeringute uus sihtmärk on Virumaa
30.06.2011 Arco Vara Kinnisvarabüroo on asunud jõuliselt investeerima Virumaale, avades uue investeeringute haru, mida  juhib  Andrus Viks. Arco Vara AS juhatus otsustas senisest jõulisemalt suurendada oma investeeringuid Virumaale ja leida projekte nii ...
Arco Vara turundusdirektor on Mart Saa
28.06.2011 Arco Vara Kinnisvarabüroo AS juhatuse liige, Eesti vahendusbüroo juht, Mart Saa, võttis alates 20. juunist üle ka kogu kontserni turundustegevuse juhtimise. „Pooleteise aastaga Arco Varas on Mart Saa tõestanud, et ta ...

Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub järjest positiivsemaks.

Positiivsed arengud kinnisvara- ja just eriti elamispindade turul ei haaku niivõrd kinnisvara hinnaga, vaid eelkõige tehingute arvuga. Stabiilne tehingute arv ja prognoositav hinnaperspektiiv on need tegurid, mis tagavad kinnisvara likviidsuse ja uute koduotsivate klientide julgustunde turule siseneda.

• Töötuid arv taas tõusis. 2011. a. I kvartalis tööhõive langes ja töötute arv taas tõusis. Loodetavasti on siiski tegemist ajutise sesoonse tagasilöögiga, mida aasta teine kvartal positiivses suunas korrigeerib. Aasta esimese kvartali seisuga oli statistikaameti andmetel Eestis tööga hõivatud 591 000 ja töötud 99 000 inimest.
• Palk neljandat kvartalit järjest tõusmas. 2011. a. I kvartali keskmine palk oli 792 eurot. See on eelmisest aastast 4,5% kõrgemal, kuid kõrge inflatsiooni tõttu reaalpalk siiski langes.
• Ehitustööd asuvad tõusule? 2011. a. I kvartalis oli ehitustööde maht 350 miljonit eurot ehk aastatagusest 20% rohkem. Eks aeg näitab, kas ehitustööde maht pöörab end nüüd tõususuunas. Tegemist on ikkagi esimese positiivse ehitustööde mahu muutusega viimase kolme aasta jooksul.
• Põhivarainvesteeringud enam ei lange. Kinnisvarasektorisse minevad investeeringud tõusid 2011. a. I kvartalis võrreldes aastatagusega 11%. Arvestades madalat aastatagust võrdlusbaasi on tegemist väga napi kasvuga. Samas on siiski analoogselt ehitustööde mahule tegemist esimese positiivse märgiga peale kolmeaastast langusperioodi.
• Riskimarginaali langus ei luba intressimääral tõusta. Eesti panga andmetel oli 2011. a. II kvartalis väljastatud eluasemelaenude intressimäär 3,3%. Samal tasemel on intressimäär kõikunud viimase kahe aasta jooksul. See aga tähendab, et tõusva intressimäära baasiks oleva eurobori tingimustes on pangad vahepealsel ajal riskimarginaalidega oluliselt allapoole tulnud.
• Eluasemelaenude jääk kukub stabiilselt. Vaatamata pankade sõnumitele uute eluasemelaenude meeletust väljastamisest langeb tagasimaksmisel olevate laenude jääk siiski väga stabiilselt. Viimase kahe aasta jooksul on laenujääk olnud igas kvartalis 2% väiksem, kui aasta varem. 2011. a. II kvartali lõpuks langes eluasemelaenude jääk kunagisest tipust 6209 miljonilt eurolt 5920 miljoni euroni.
• Laenukäive näitas kasvu. Uute väljastatud eluasemelaenude käive on nüüdseks kvartali baasil näidanud neli kvartalist tõusu. 2011. a. II kvartali muutuseks oli koguni jõuline 20%. See number siiski ei tähenda kindlasti, et alanud oleks uus laenubuum, sest laenukäive ei ole oluliselt kõrgemal näiteks 2009. a. esimesest poolest, mil majanduselus valitses üldine teadmatus ning kinnisvaraturu tehingute maht oli viimaste aastate madalaimal tasemel.
• Ärilaenudegi jääk väheneb. Analoogselt eluasemelaenudele on ka äriühingute laenujääk järjest vähenemas, kuid siin on langus kiirem. 2011. a. II kvartalis oli äriühingute laenujääk võrreldes aastatagusega vähenenud 8%. Äriühingutele aga anti uusi laenusid samal ajal 436 miljoni euro väärtuses ehk eelmisest aastast 4% rohkem.
• Eraisikute laenukoormus kahaneb. Kasvav majandus ja langev laenujääk tähendavad seda, et eraisikute laenujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) väheneb. Kui veel 2009. a. lõpus moodustas eraisikulaenude jääk SKTst 54,1%, siis 2011. a. II kvartali lõpuks on see näitaja vähenenud 47,8%-ni. Majanduskasv ja loodetavasti peatselt saabuv  reaalpalga tõus annavad siit lootust, et elanikkonna laenuvõime kasvab.
• Uusi eluruume tuli juurde. 2011. a. II kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 406 uut eluruumi. Aastatagusega suurenes uute eluruumide valmimine tükiliselt 19%. Seejuures suurenes uute eluruumide pindala juurdekasv 15% võrra. Ei pea omama kristallkuuli, et prognoosida uute eluruumide valmimise kasvu vähemalt lähima 2-3-4 kvartaliks, mil valmima hakkavad eelmisel ja käesoleval aastal alustatud paljud korterelamute arendusprojektid.
• Äripindasid tuleb juurde vähem. Käesoleva aasta II kvartalis valmis 173 uut mitteeluruumi kogupindalaga 82 000 m². Aastaga vähenes mitteeluruumide juurdekasv 6% ja nende pindala koguni 31% võrra.
• Kinnisvaratehingute arv mullusel tasemel. 2011. a. II kvartalis tehti 10 595 kinnisvaratehingut, mis on napp 1% eelmisest aastast vähem. Küll aga suurenes hinnatõusu ja tehingute struktuuri muutuse tõttu kinnisvaratehingute käive. Tehingute käive oli 403 miljonit eurot ehk eelmisest aastast 15% enam.

Kui veel aasta tagasi olid makromajanduslikud näitajad liikumas negatiivses suunas, kuid eratarbimisega seonduvad näitajad positiivsusesse pöördumas. Tänaseks on olukord sedavõrd muutunud, et ka majanduse vundamendikivid on kindlama positsiooni leidnud ning näitamas positiivseid trende.

Viimased positiivsed trendid ei tohiks turuosalistele liigset optimismi sisestada. Peamiselt on kõrged tõusunumbrid saavutatud kriisi ajal väga madalale kukkunud võrdlusbaasi arvelt. Siiski on suundumused positiivsed ja väliste tagasilöökide puudumisel on kinnisvaraturu perspektiiv päikeseline.

Jätkusuutlik kinnisvaraturu tulevik ei tähenda kindlasti hüper-hinnatõusu tagasitulekut, vaid eelkõige stabiilset tehingute arvu taset ning esmalt väiksemate maakondade eluasemete hinnalanguse lõppu.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Ülevaate allalaadimine

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on allalaaditav:

• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (eestikeelne);
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (veneekeelne);
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (inglisekeelne).

Seonduvad uudised

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi
09.08.2011 Täna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja, et kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid on nüüdseks positiivsesse suunda pöördunud. Positiivset trendi näitavad nii ehitusmahud, kinnisvarainvesteeringud, kasvama on hakanud laenukäibed ja fakt, et uusi ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
10.05.2011 Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
08.02.2011 Järgneb kommentaar 2010. a. IV kvartalit kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavad majandustegurid ei ole tänaselgi päeval veel väga rõõmustavad. Siiski peame tõdema, et ettevõtete ja kindlasti ka eraisikute meelestatus on ...

Koostöölepinguga on planeeritud 250-300 ühepereelamu ning 10 ridaelamut, kokku ca 150 korteriga, ehitus. Elamurajooni rajatakse ka kaubanduskeskus üldpinnaga ca 3500m2 ning lasteaed. Projekti kestuseks on ette nähtud 48 kuud. Projekti rahastab Haddox Enterprises Ltd.

„Peterburi eramuarenduse nõudlus on jõudnud tasemele, kus kliendid soovivad enamat kui lihtsalt krunti – vajatakse nii terviklikult väljaarendatud infrastruktuuriga rajoone kui põhjamaisesse kliimasse sobivaid ökonoomse energialahendusega elamuid,“ kommenteeris Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere sõlmitud lepingu tausta ja lisas: „Arco valiti välja kui üks väheseid suurte kvaliteetsete eramupiirkondade arendamise kogemusega ettevõte.  Lepingupartneri Haddox Enterprises Ltd ja Arco Investeeringute vahel on varasema koostöö kogemus Tallinnas, kus Haddoxi sidusettevõtte ostis Arco Vara poolt arendatud Alasniidu Lasteaia PPP projekti.“

Peterburi linna on viimase kahe (2002 ja 2010) rahvaloenduse vahel ametlikel andmetel lisandunud 187 500 elanikku ning eluasemete nõudlus on linnas ja selle lähiümbruses jätkuvalt tugev.

Arco Investeeringute AS on 100% Arco Vara tütarettevõtte, mille kogemuste hulka kuulub enam kui 600 eramukrundi väljaarendamine Eestis ja Lätis, tuntuimad neist on Veskimöldre ja Merivälja Tallinnas ning Mazais Baltezers Riias.

Arco Vara on Baltimaade üks juhtivaid kinnisvaraarenduse ettevõtteid, asutatud 1992. aastal. Ettevõtte põhitegevus on kinnisvaraarendus, mida toetavad vahendamine, hindamine, ehitus ja kinnisvarahaldus.
Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias.

Lisainformatsioon:

Lembit Tampere
Juhatuse esimees
Arco Vara AS
Tel: +372 614 4630
lembit.tampere@arcovara.ee

http://www.arcorealestate.com

Allikas: Arco Vara AS

Seonduvad uudised

Arco Investeeringute osalusega ettevõte võitis elamumaa oksjoni Lätis
10.08.2011 Täna Riias toimunud erastamisoksjonil tunnistati Arco Investeeringute AS’ i osalusega ettevõtte SIA Prime Capital pakkumine elamumaa ostmiseks parimaks. Ostetavad kaks maatükki, 5,22 ja 80,97 hektari suurused, asuvad Läti Baltezersi eliitelamurajoonis ...
Arco Vara investeeringute uus sihtmärk on Virumaa
30.06.2011 Arco Vara Kinnisvarabüroo on asunud jõuliselt investeerima Virumaale, avades uue investeeringute haru, mida  juhib  Andrus Viks. Arco Vara AS juhatus otsustas senisest jõulisemalt suurendada oma investeeringuid Virumaale ja leida projekte nii ...
Arco Vara turundusdirektor on Mart Saa
28.06.2011 Arco Vara Kinnisvarabüroo AS juhatuse liige, Eesti vahendusbüroo juht, Mart Saa, võttis alates 20. juunist üle ka kogu kontserni turundustegevuse juhtimise. „Pooleteise aastaga Arco Varas on Mart Saa tõestanud, et ta ...