1.     Tooge müügikuulutuses küttekulud eraldi välja. Viimaste aastate külmad talved on paljude ostjate jaoks toonud fookusesse küttekulud. Käesolev suhteliselt soe talv annab hea võimaluse rõhutada objekti madalaid kütte- ja ülalpidamiskulusid.

2.     Kinnisvara puhul on lisaks asukohale ja kvaliteedile väga oluline ka visuaalne esmamulje. Sellepärast teemegi me RE/MAX Professionalsis alati objektist profifotod ja soovitame seda kindlasti ka teile. Kui võimalik, siis tuleks lisaks talvel tehtud fotodele lisada ka suveperioodil tehtud pildid, et potentsiaalne ostja näeks, mis teda mõne kuu pärast ootamas on.

3.     Tehke kodu korda, visake mitte vajalikud asjad ära või viige hoiule.  Ostjad otsivad avarust ja seda eriti ajal, kui suurem osa tegevustest toimub siseruumides. Mida vähem on ruumis asju, seda avaram see tundub. Talvel tasub erilist tähelepanu pöörata esiku puhtusele, kuna see läheb väga kiiresti mustaks ja on samas esimene koht, mida ostja korteris või majas näeb.

4.     Ruumid peavad olema hästi valgustatud. Talvel, pimedal ajal on see eriti oluline punkt. Kui vaja, siis vahetage pirnid võimsamate vastu ja pange kõik tuled ostjate tuleku ajaks põlema.

5.     Kui te müüte maja, siis peaks kõnnitee olema kindlasti lume- ja jäävaba ning võiksite mõelda õueküünaldesse investeerimisele, see loob pimedal ajal sooja ja sümpaatse esmamulje.

6.     Olge hinna määramisel realistid. Ostjad teavad, et talvel müümine on raskendatud ja nad eeldavad selle võrra ka madalamat hinda.

Kui te lähtute nendest soovitustest ja turundate enda objekti professionaalselt nagu meie maaklerid, siis on teil konkurentide ees oluline eelis. Antud soovitused on ainult üks osa eduka  kinnisvaramaakleri tööst. Kui te soovite enda võimalusi täpsemalt teada, siis soovitame tulla meie juurde tasuta müügikonsultatsioonile helistades 6 071 071 või saates meili aadressile info@professionals.ee. Meie konsultatsioon on tasuta ja ei kohusta teid milleksi.

Allikas: RE/MAX Professionals

Seonduvad uudised

Tark ostuhuviline otsib maja talvel
25.01.2011 Sageli võib kuulda arvamust, et eramut on talvel raske müüa või osta – puud ja põõsad on raagus ja omanike hoolega rajatud iluaed lume all peidus, basseinist rääkimata. Kahtlemata on ...
Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (2/4)
29.06.2011 Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus kumbki tehingu osapool ei ole seotud laenu ega hüpoteegiga. Täna kirjutame sellest, kuidas toimida ...
Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kokkuvõte
24.08.2011 Mullu oktoobris sai alguse KV.EE rubriik "Kuidas müüa kinnisvara". Nõuanderubriik juhendas eelkõige eraisikust korteri-maja müüjat läbi karmi ja keerulise müügiprotsessi rägastiku. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult toodud kõikide temaatiliste postituste lingid, et neid ...

Ettevõtte asutajateks on 100 aastase töökogemustega üks maailma suurimaid tehnika, ehituse, juhtimise ja hoolduse alal töötav kontsern SNC-Lavalin Group Inc. ning Balti riikides tegutsev ettevõte Homburg Valda, mis samuti kuulub Homburg ettevõtete gruppi. SNC-Lavalin Group Inc. arendab ja haldab juba rohkem kui 40 aastat kinnisvaraobjekte Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Hollandis.

Ettevõtte SNC-Lavalin Homburg Property Management direktori Algirdas Augustaitise väitel olid ühisettevõtte asutamise stiimuliteks Homburg Group töökogemused Balti riikides ning turuarengu potentsiaal, seda eriti avalike ja eraettevõtete partnerluse valdkonnas.

„Infrastruktuuride loomisel või täiustamisel puutuvad kapitalivaegusega kokku mitte ainult arengumaad ja mitte ainult majanduslikult pingelisel ajal. Kanadas on avalike ja eraettevõtete partnerluse kasutamine täiesti tavapärane ja Eestile tuleks meie pikaajaliste heade töökogemuste rakendamine ainult kasuks,“ lausus ettevõtte direktor Algirdas Augustaitis.

Tema väitel on SNC-Lavalin meeskond suutnud ligi meelitada suurima võimaliku kapitali ja seda isegi ajal, kui turg püüab ületada raskeid finantsaegu. Näiteks, 2010 aastal tagas grupp McGill Ülikoolikliiniku keskusele tervelt 732 miljoni USA dollari (ligikaudu 1,97 miljardit litti) väärtuses investeeringuid, mis on hetkel Kanadas suurim summa avalike ja eraettevõtete partnerluse ajaloos.

Avalike ja eraettevõtete partnerluse alusel teostatavate projektide täitmisesse, eriti just spetsiifilise infrastruktuuriga projektide – raudteede, lennujaamade, sildade, haiglate, vanglate – planeerib ettevõte koondada ka emafirmade inimressursse.

Pakkudes oma teenuseid Eestis tegutsevatele äriettevõtetele, suunab SNC-Lavalin Homburg Property Management oma tegevuse peamiselt kaubandus-, büroo- ja logistikakeskustesse. Uue ettevõtte direktori sõnul on nende peamiseks konkurentsieeliseks hinna ja kvaliteedi parem suhe võrreldes sellega, mida klientidel on võimalik hetkel turul saada.

1911 aastal Kanadas asutatud SNC-Lavalin Group Inc on tehnika, ehituse, juhtimise ja hoolduse alal maailmas üks suurimaid ettevõtteid. 2010. aastal olid rohkem kui 24 tuhande töötajaga kontserni sissetulekud 6,8 miljardit Kanada dollarit. Igal aastal viiakse erinevates riikides ellu mitusada projekti ning grupi klientideks on riigieelarvelised asutused, telekommunikatsioonide ja meediaäriga tegelevad firmad, lennuliinid, rahandusinstitutsioonid, energeetika, jaemüügi ja muudel aladel tegutsevad ettevõtted.

Homburg Group investeerib juba rohkem kui 40 aastat kinnisvarasse, kinnisvara arendamise ja haldamise tegevusse Hollandis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Alates 2005. aastast arendab firma tegevust Balti regioonis ja 2007. aastal teostas Homburg Group suurima ärilise kinnisvaratehingu Balti riikides ning soetas SEB pangalt peaaegu 200 miljoni euro eest büroohooneid. Hetkel haldab Homburg Group Balti riikides 250 miljoni euro väärtusega kinnisvaraportfelli.

Algirdas Augustaitis

SNC Lavalin Homburg Property Management
direktor
Tel.: +370 5 2639997
e-post: a.augustaitis@homburg.lt

Allikas: JLP kommunikatsioonibüroo

Seonduvad uudised

Domus sai Eduka Eesti Ettevõtte reitingu
11.07.2011 Domus Kinnisvara Vahendus OÜ-le omistati Krediidiinfo poolt krediidireiting väga hea (AA) ja Edukas Eesti Ettevõte 2011 tiitel. Krediidiinfo koostöös Experianiga tunnustab tublisid Eesti ettevõtteid, kelle majanduslik seisukord on Krediidiinfo ...
Domus Kinnisvara avab Narvas Kirde-Eesti esinduse
08.02.2011 Domus Kinnisvara avab täna Narvas oma Kirde-Eesti esinduse. Tegemist on Domuse neljanda regionaalse esindusega, mille avamise tulemusena suudab Domus pakkuda kinnisvarateenuseid kõigis Eesti piirkondades. Kirde-Eesti esindus hakkab teenindama kliente eelkõige ...
Domus sai eduka ettevõtte reitingu
14.10.2010 Domus Kinnisvara Vahendus OÜ-le omistati Krediidiinfo poolt krediidireiting hea (A) ja Edukas Eesti Ettevõte 2010 tiitel. Krediidiinfo koostöös Experianiga tunnustab tublisid Eesti ettevõtteid, kelle majanduslik seisukord on Krediidiinfo reitingu järgi saanud ...

„Eesti kinnisvaraturg on endiselt pillirooparvena ulpimas maailmamajanduse ookeani tormides ja tuultes,“ kommenteerib KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark. „Siseriiklikult turg toimib ja Eesti majanduse üldised näitajad lubavad turu positiivseid ja soodsaid arenguid, kuid Lõuna-Euroopa riikidest tulenev määramatus ja võimalikud tagasilöögid manitsevad ettevaatlikkusele.“

Nii olemegi täna olukorras, kus elanike sissetuleku ja eluasemete hinna suhe on tarbija jaoks soodne. Küll puudub ebakindlusest tulenevalt eraisikute laenuvõime, mis omakorda takistab kinnisvaratehingute tegemist. Nii jäävad soodsad kinnisvaraostud enamiku inimeste jaoks püüdmatuks unistuseks.

Positiivseid arenguid esile tuues tuleb märkida soodsal tasemel püsivat intressimäära ja äsja teatatud ootamatult kõrget majanduskasvu näitajat. Positiivseks võib pidada ka seda, et elamispindade hinnad liiguvad kiiret kasvu näitamata, kuid siiski pigem tõususuunas.

Avaldatud kinnisvaraturu ülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehelt www.kv.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Online pressikonverents

Teisipäeval 15/11/2011 kell 10.00 kuni 12.00 toimus online pressikonverents, kus küsimustele vastasid KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Online pressikonverentsil küsimuste esitamine ja neile vastamine toimub KV.EE blogis aadressil http://www.kv.ee/blog/kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaate-kusimused-ja-vastused/.

KV.EE Kinnisvaraturu ülevaate kommentaar

Põhjalikuma kommentaari värskele KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele leiate aadressilt:
http://www.kv.ee/blog/kehvad-majandusolud-ei-luba-soodsat-ostumomenti-kasutada/.

Ülevaade

• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (eesti keeles)
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (inglise keeles)
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (vene keeles)
• Viide eelmise online-pressikonverensti küsimustele ja vastustele:
  http://www.kv.ee/blog/kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaade-pressikonverents-09082011/

Lisainfo

Tarvo Teslon
KV.EE
+372 510 6464
tarvo@kv.ee
www.kv.ee

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Seonduvad uudised

TÄNA: Uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ja online-pressikonverents
06.08.2010 Täna algusega 10.00 toimub seoses uue KV.EE kinnisvaraturu ülevaate avaldamisega online-pressikonverents, kus küsimustele vastavad Tarvo Teslon portaalist KV.EE ja ülevaate koostaja Tõnu Toompark. Küsimuste esitamine toimub KV.EE blogis postitusele "Online-pressikonverents: KV.EE ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turg liigub muust majandusest eespool
08.02.2011 Täna 08/02/2011 on ilmunud järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade, mis võtab kiretult ja objektiivselt kokku kõikides Eesti maakonnakeskuste ja suuremate linnade elamispindade turul toimuva. „Tänaseid numbreid vaadates võime ...
Kommentaar: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada
15.11.2011 Järgneb kommentaar KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Eesti kinnisvaraturg elab aktiivset ja positiivses suunas kulgevat elu. Seda isegi vaatamata maailmaajanduses ja eriti Kreekas toimuvale, mis on tarbijates ebakindlust tekitamas. Eeldusel, et igapäevaselt vastukäivaid ...

Eesti kinnisvaraturg elab aktiivset ja positiivses suunas kulgevat elu. Seda isegi vaatamata maailmaajanduses ja eriti Kreekas toimuvale, mis on tarbijates ebakindlust tekitamas. Eeldusel, et igapäevaselt vastukäivaid uudiseid toovad Lõuna-Euroopa majandusmured saavad siiski ühel päeval lahenduse võib arvata, et kinnisvara soetamiseks on täna õige ja soodne aeg.

Paradoks on see, et kinnisvara ja just elamispindade hinna ja sissetuleku suhe ehk ostujõud on kõrgel tasemel. Paraku jääb see potentsiaal sageli realiseerimata, sest kõrge tööpuudus ja mittetõusvad reaalpalgad ei luba inimestel kinnisvaraturul tehinguid teha.

Nii tuleb paljudel inimestel tänane soodne ostuvõimalus olude sunnil edasi lükata ja suunduda üürnikuna üüriturule. Aja möödudes, kui perekonna majanduskindlus on saavutatud ja on võimalik endale eluase osta on eluasemete hinnad juba märkimisväärselt tõusnud ehk ostujõud on vähenenud ehk sissetuleku eest on võimalik osta vähem korteri ruutmeetreid kui tänasel päeval.

• Töötuid jääb vähemaks. 2011. a. II kvartalis jäi eelkõige sesoonsetel põhjustel töötuid vähemaks. Siiski oli aasta II kvartalis töötuid vähem kui ka aasta tagasi. Tööga hõivatuid oli 2011. a. II kvartalis 603 000 ja töötuid 92 000.
• Palk stabiilselt tõuseb. Peale 2009. a. algust saanud viiekvartalist langust on keskmine palk nüüd viiendat kvartalit järjest tõusnud. 2011. a. II kvartali Eesti keskmine palk oli 857 eurot, mis aastaseks kasvuks teeb 4,2%. Palgatõusust kõrgem tarbijahinnaindeksi tõus näitab aga, et reaalpalk langeb.
• Ehitustööd jälle kasvanud. Ehitustööde rahaline maht näitab teist kvartalit järjest tõusu. Osalt on ehitustööde mahu kasvu taga kerkinud ja kerkivad ehitushinnad. 2011. a. II kvartalis tehti Eestis ehitustöid 567 miljoni euro väärtuses ehk aastatagusest 17% enam.
• Põhivarainvesteeringud on suurenenud oluliselt. Eesti ettevõtted on panustasid 2011. a. II kvartalis ehitiste ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse 172 miljonit eurot ehk aastatagusest 91% rohkem. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulutati 30 miljonit eurot, mis aastatagusega võrreldes on 10% enam.
• Eluasemelaenude intressimäär püsis muutumatuna. Nii 2011. a. II kui III kvartali keskmine eluasemelaenude intressimäär oli 3,4%. Mõlema kuu keskmine euribor oli 1,7%. Seega oli samal tasemel ka laenude keskmine riskimarginaal. Viimases võiks osaliselt väljenduda ka hinnang Eesti kinnisvaraturu riskidele.
• Eluasemelaenude jääk jääb vähemaks. Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude hulk kukub juba kaheksandat kvartalit järjest väga stabiilselt 2% kvartalis. 2011. a. III kvartali lõpuks oli Eesti eluasemelaenude jääk 5,9 miljardit eurot. See tähendab, et pangad annavad stabiilselt vähem uusi eluasemelaene, kui nad juba väljastatud laenude amortiseerumise pealt tagasi kokku korjavad.
• Eluasemelaenude käive näitas jõulisemat kasvu. Üle pikkade aastate näitas eluasemelaenude käibe number jõulisemat ja märkimisväärsemat kasvu 27%. Sedavõrd kõrget kasvunumbrit ei ole me näinud neli ja pool aastat. 2011. a. III kvartalis väljastati uusi eluasemelaenusid 144 miljoni euro väärtuses, mis on viimase kolme aasta teine tulemus.
• Laenumaksjate arv kahaneb. Eluasemelaenuga koormatud inimeste arv jääb väga napilt vähemaks. 2011. a. III kvartalis oli väljastatud 157 491 eluasemelaenu, mis on kõigest 0,3% aastatagusest vähem. Keskmise tagasimaksmisel oleva laenu jääk oli samal ajal 37 495 eurot ehk 1,4% eelmise aasta näitajast vähem.
• Ärilaenude jääk kukub endiselt. Ärilaenude jääk kukub järjest kümnendat kvartalit. Kuivõrd ärilaenude sektoris on laenude perioodid eluasemesektorist lühemad, siis on ka kukkumised suuremad. 2011. a. III kvartalis oli äriühingutele väljastatud laenude jääk 6,2 miljardit eurot, mis on eelmise aasta numbrist 9% vähem. Uusi laene äriühingutele väljastati samal ajal 547 miljoni euro väärtuses ehk aastatagusest 19% rohkem.
• Eraisikute laenukoormus 50% sisemajanduse kogutoodangu peal. Eluasemelaenude jäägi kahanemine on viinud meid olukorrani, kus laenujäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtarv väheneb ehk eraisikute laenukoormus kukub. Viimati moodustas eraisikute laenukoormus SKTst 50% 2008. a. viimases kvartalis, kust see 2010. a. I kvartaliks tõusis rekordilise 56% peale.
• Valminud eluruumide arv suureneb. Järjest valmivad eelmisel aastal alustatud uued korterelamute projektid. 2011. a. III kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 470 eluruumi. Võrreldes aastataguse ajaga on siin juurdekasv 44%. Lähima aasta jooksul valmivate eluruumide arv suureneb. Tänaste kõrgete ehitushindade ja seetõttu kahanevate ehitusmahtude pärast hakkab valmivate eluruumide arv aasta pärast tõenäoliselt langema.
• Äripindasid valmis vähem. Erinevalt eluruumide turust, kus valmib järjest rohkem eluruume on trendid mitteeluruumide turul teistpidised. 2011. a. III kvartalis valmis 163 mitteeluruumi, mis on aastatagusest 7% vähem.
• Kinnisvaratehingute arv ja väärtus kasvas. 2011. a. III kvartalis tehti kogu Eestis 11 231 kinnisvaratehingut, mis on eelmisest aastast 6% rohkem. Kinnisvaratehingute väärtus oli 484 miljonit eurot. Viimati oli kinnisvaratehingute arv samal tasemel 2008. a. viimases kvartalis.

Eesti makromajanduslikud näitajad annavad juba teist kvartalit järjest kinnitust, et majandus- ja kinnisvarakriisi selgroog on murtud. Enamus numbreid on positiivsed mitte ainult eelmise perioodi, vaid ka eelmise aastaga võrreldes.

Eesti kinnisvaraturu tuleviku osas kriitilised tegurid ei asu mitte Eestis, vaid Lõuna-Euroopas. Loodetavasti saavad sealsed mured siiski ükskord positiivse lahenduse ning me ei pea ühest kriisist väljaronides langema teise ja hullemasse.

Tõnu Toompark

Adaur Gruppp OÜ

www.adaur.ee

Kommentaaris toodud andmete allikaks on Maa-amet, Statistikaamet, Eesti pank.

Ülevaate allalaadimine

Ülevaade on allalaaditav:

• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (eesti keeles)
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (inglise keeles)
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (vene keeles)

Seonduvad uudised

Pressiteade: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada
15.11.2011 Täna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja tõsiasja, et kehv majandsuslik olukord ei võimalda Eesti inimestel osa saada soodsal tasemel püsivatest kinnisvarahindadest. Madal nõudlus ei tähenda veel siiski ka hindade ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
10.05.2011 Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. ...
Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi
09.08.2011 Järgnevalt on toodud kommentaar 2011. a. II kvartali kinnisvaraturul toimuvat kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub ...

“Kõige kiiremini sõlmitakse tehingud endiselt korteritega, kuid ka linnasiseste eramute pakkumised on võimalik tehingusse viia senisest kiiremini, kuna pakkumiste arv on ostusoovijatest oluliselt väiksem. Ka linnasiseste elamukruntide tehinguid tehakse oluliselt kõrgema hinnaga,” vahendasid ehitusuudised.ee.

Huvilisi jätkus ka Tartumaa majade vastu, samuti on märgata suvila-tüüpi majade ostuhuvi suurenemist seniste talukohtade asemel.

Tartus kasvas tehinguhind augustis juuliga võrreldes 10 protsenti – 889,61 €/m². Tehingute arv oli augustis 115, juulis 106 ning kalleim tehing tehti 182 000 euroga.

Allikas: Sander Silm/Õhtuleht

Seonduvad uudised

Ida-Viru majade hinnad põhjast läbi?
15.09.2010 Ida-Virumaal oli 2010. a. augustis portaali KV.EE andmetel pakkumises 112 elamu. Majade pakkumiste arv on kuust-kuusse tõusnud ning eelmise aastaga võrreldes on majade pakkumisi lisandunud 24%. Ühepereelamute keskmiseks pakkumishinnaks oli augustis ...
Ober-Haus: Tartus müügipakkumiste arv suurenenud
22.02.2011 Võrreldes eelmise aasta algusega on Tartus korterite tehingute arv ja rahaline maht langustrendis, kuid tõusnud keskmine tehingu- ja pinnaühiku hind ehk ostetud on hinnatud asukohas paiknevaid heas korras objekte. Sarnaselt ...
Majade üüriturg Pärnumaal on loid
01.09.2010 Augustis oli portaali KV.EE andmetel Pärnu maakonnas 14 maja üüripakkumist. See on 9 pakkumise võrra ehk 40% eelmisest aastast vähem. Majade üüripakkumiste ruutmeetrihind on seevastu suhteliselt samal tasemel, mis see oli ...

Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub järjest positiivsemaks.

Positiivsed arengud kinnisvara- ja just eriti elamispindade turul ei haaku niivõrd kinnisvara hinnaga, vaid eelkõige tehingute arvuga. Stabiilne tehingute arv ja prognoositav hinnaperspektiiv on need tegurid, mis tagavad kinnisvara likviidsuse ja uute koduotsivate klientide julgustunde turule siseneda.

• Töötuid arv taas tõusis. 2011. a. I kvartalis tööhõive langes ja töötute arv taas tõusis. Loodetavasti on siiski tegemist ajutise sesoonse tagasilöögiga, mida aasta teine kvartal positiivses suunas korrigeerib. Aasta esimese kvartali seisuga oli statistikaameti andmetel Eestis tööga hõivatud 591 000 ja töötud 99 000 inimest.
• Palk neljandat kvartalit järjest tõusmas. 2011. a. I kvartali keskmine palk oli 792 eurot. See on eelmisest aastast 4,5% kõrgemal, kuid kõrge inflatsiooni tõttu reaalpalk siiski langes.
• Ehitustööd asuvad tõusule? 2011. a. I kvartalis oli ehitustööde maht 350 miljonit eurot ehk aastatagusest 20% rohkem. Eks aeg näitab, kas ehitustööde maht pöörab end nüüd tõususuunas. Tegemist on ikkagi esimese positiivse ehitustööde mahu muutusega viimase kolme aasta jooksul.
• Põhivarainvesteeringud enam ei lange. Kinnisvarasektorisse minevad investeeringud tõusid 2011. a. I kvartalis võrreldes aastatagusega 11%. Arvestades madalat aastatagust võrdlusbaasi on tegemist väga napi kasvuga. Samas on siiski analoogselt ehitustööde mahule tegemist esimese positiivse märgiga peale kolmeaastast langusperioodi.
• Riskimarginaali langus ei luba intressimääral tõusta. Eesti panga andmetel oli 2011. a. II kvartalis väljastatud eluasemelaenude intressimäär 3,3%. Samal tasemel on intressimäär kõikunud viimase kahe aasta jooksul. See aga tähendab, et tõusva intressimäära baasiks oleva eurobori tingimustes on pangad vahepealsel ajal riskimarginaalidega oluliselt allapoole tulnud.
• Eluasemelaenude jääk kukub stabiilselt. Vaatamata pankade sõnumitele uute eluasemelaenude meeletust väljastamisest langeb tagasimaksmisel olevate laenude jääk siiski väga stabiilselt. Viimase kahe aasta jooksul on laenujääk olnud igas kvartalis 2% väiksem, kui aasta varem. 2011. a. II kvartali lõpuks langes eluasemelaenude jääk kunagisest tipust 6209 miljonilt eurolt 5920 miljoni euroni.
• Laenukäive näitas kasvu. Uute väljastatud eluasemelaenude käive on nüüdseks kvartali baasil näidanud neli kvartalist tõusu. 2011. a. II kvartali muutuseks oli koguni jõuline 20%. See number siiski ei tähenda kindlasti, et alanud oleks uus laenubuum, sest laenukäive ei ole oluliselt kõrgemal näiteks 2009. a. esimesest poolest, mil majanduselus valitses üldine teadmatus ning kinnisvaraturu tehingute maht oli viimaste aastate madalaimal tasemel.
• Ärilaenudegi jääk väheneb. Analoogselt eluasemelaenudele on ka äriühingute laenujääk järjest vähenemas, kuid siin on langus kiirem. 2011. a. II kvartalis oli äriühingute laenujääk võrreldes aastatagusega vähenenud 8%. Äriühingutele aga anti uusi laenusid samal ajal 436 miljoni euro väärtuses ehk eelmisest aastast 4% rohkem.
• Eraisikute laenukoormus kahaneb. Kasvav majandus ja langev laenujääk tähendavad seda, et eraisikute laenujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) väheneb. Kui veel 2009. a. lõpus moodustas eraisikulaenude jääk SKTst 54,1%, siis 2011. a. II kvartali lõpuks on see näitaja vähenenud 47,8%-ni. Majanduskasv ja loodetavasti peatselt saabuv  reaalpalga tõus annavad siit lootust, et elanikkonna laenuvõime kasvab.
• Uusi eluruume tuli juurde. 2011. a. II kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 406 uut eluruumi. Aastatagusega suurenes uute eluruumide valmimine tükiliselt 19%. Seejuures suurenes uute eluruumide pindala juurdekasv 15% võrra. Ei pea omama kristallkuuli, et prognoosida uute eluruumide valmimise kasvu vähemalt lähima 2-3-4 kvartaliks, mil valmima hakkavad eelmisel ja käesoleval aastal alustatud paljud korterelamute arendusprojektid.
• Äripindasid tuleb juurde vähem. Käesoleva aasta II kvartalis valmis 173 uut mitteeluruumi kogupindalaga 82 000 m². Aastaga vähenes mitteeluruumide juurdekasv 6% ja nende pindala koguni 31% võrra.
• Kinnisvaratehingute arv mullusel tasemel. 2011. a. II kvartalis tehti 10 595 kinnisvaratehingut, mis on napp 1% eelmisest aastast vähem. Küll aga suurenes hinnatõusu ja tehingute struktuuri muutuse tõttu kinnisvaratehingute käive. Tehingute käive oli 403 miljonit eurot ehk eelmisest aastast 15% enam.

Kui veel aasta tagasi olid makromajanduslikud näitajad liikumas negatiivses suunas, kuid eratarbimisega seonduvad näitajad positiivsusesse pöördumas. Tänaseks on olukord sedavõrd muutunud, et ka majanduse vundamendikivid on kindlama positsiooni leidnud ning näitamas positiivseid trende.

Viimased positiivsed trendid ei tohiks turuosalistele liigset optimismi sisestada. Peamiselt on kõrged tõusunumbrid saavutatud kriisi ajal väga madalale kukkunud võrdlusbaasi arvelt. Siiski on suundumused positiivsed ja väliste tagasilöökide puudumisel on kinnisvaraturu perspektiiv päikeseline.

Jätkusuutlik kinnisvaraturu tulevik ei tähenda kindlasti hüper-hinnatõusu tagasitulekut, vaid eelkõige stabiilset tehingute arvu taset ning esmalt väiksemate maakondade eluasemete hinnalanguse lõppu.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Ülevaate allalaadimine

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on allalaaditav:

• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (eestikeelne);
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (veneekeelne);
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (inglisekeelne).

Seonduvad uudised

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi
09.08.2011 Täna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja, et kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid on nüüdseks positiivsesse suunda pöördunud. Positiivset trendi näitavad nii ehitusmahud, kinnisvarainvesteeringud, kasvama on hakanud laenukäibed ja fakt, et uusi ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
10.05.2011 Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
08.02.2011 Järgneb kommentaar 2010. a. IV kvartalit kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavad majandustegurid ei ole tänaselgi päeval veel väga rõõmustavad. Siiski peame tõdema, et ettevõtete ja kindlasti ka eraisikute meelestatus on ...

„Maailma finantskriisi tingimustes läheb Eesti elamispindade turul üllatavalt kästi,“ kommenteerib KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark. „Seni ei ole kauged tegurid suurt kohalikku elamispindade turgu mõjutama pääsenud ning kriisist ülesaanuna liiguvad kõik näitajad positiivses suunas.“

Majandusteguritest ehk ühe olulisema tegurina võiks välja tuua eluasemelaenude väljastamise suurenemise, mis vaatamata juba aastaid tulnud positiivsetele sõnumitele nüüdseks tõesti suurenema on hakanud. Mõistlikul 3,3% tasemel püsib ka eluasemelaenude intressimäär.

Positiivsed arengud kinnisvara- ja just eriti elamispindade turul ei haaku niivõrd kinnisvara hinnaga, vaid eelkõige tehingute arvuga. Stabiilne tehingute arv ja prognoositav hinnaperspektiiv on need tegurid, mis tagavad kinnisvara likviidsuse ja uute koduotsivate klientide julgustunde turule siseneda.

Portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon toob positiivsete nootide seas välja ka negatiivset: „Portaali statistika näitab, et korterite üüripakkumiste arv on hakanud kahanema. Täna on turul pakkumisel aastatagusega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem üüripakkumisi. See tähendab, et konkurents selles sektoris hõreneb.“

Avaldatud kinnisvaraturu ülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehelt www.kv.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Online pressikonverents

Teisipäeval 09/08/2011 kell 10.00 kuni 12.00 toimub online pressikonverents, kus küsimustele vastavad KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Online pressikonverentsil küsimuste esitamine ja neile vastamine toimub teisipäeval 09/08/2011 KV.EE blogis.

KV.EE Kinnisvaraturu ülevaate kommentaar

Põhjalikuma kommentaari värskele KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele leiate aadressilt:
http://www.kv.ee/blog/ilmub-uus-kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaade/.

Ülevaate allalaadimine

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on allalaaditav:

• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (eestikeelne);
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (veneekeelne);
• KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 II kvartal (inglisekeelne).

Seonduvad uudised

TÄNA: Uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ja online-pressikonverents
06.08.2010 Täna algusega 10.00 toimub seoses uue KV.EE kinnisvaraturu ülevaate avaldamisega online-pressikonverents, kus küsimustele vastavad Tarvo Teslon portaalist KV.EE ja ülevaate koostaja Tõnu Toompark. Küsimuste esitamine toimub KV.EE blogis postitusele "Online-pressikonverents: KV.EE ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: pressikonverents 09/08/2011
09.08.2011 Järgmise nädala teisipäeval 09/08/2011 on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaate ilmumisega seonduvalt toimub taas traditsiooniline online-pressikonverents. Pressikonverentsil vastavad kinnisvarahuviliste küsimustele ülevaate koostaja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juhataja Tarvo ...
Uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ilmub 10/05/2011
10.05.2011 Teisipäeval 10/05/2011 ilmub uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Värske analüüs pöörab tähelepanu kõikides Eesti maakonnakeskustes ja teiste suuremate kinnisvaraturu piirkondade elamispindade turul toimuvale. KV.EE kinnisvaraturu ülevaade keskendub jätkuvalt toimunu kiretule kirjeldamisele läbi ...

Kinnisvarabüroo Uus Maa tõdeb oma turuülevaates, et euro pole selle aasta esimeses pooles kinnisvaraturule olulist mõju avaldanud.

“Kinnisvaraturg on veidi aktiivsemaks muutunud, kuid olulisest tõusust veel rääkida ei saa. Kinnisvara ostetakse omavahenditest, sest madal reaalpalk pärsib hoogsamat laenuvõtmist,” selgus ülevaatest.

Seetõttu ostetaksegi tihti eluase omavahenditest ning laenuturg oluliselt tõusnud pole.

Kuigi tehingute arv on mullu sama ajaga isegi kukkunud, on siiski väiksem hinnatõus aset leidnud. Nii näiteks müüdi käesoleva aasta esimeses pooles üle Eesti kokku 5813 korterit, kusjuures keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot ruutmeetri eest.

Mullu samal ajal olid vastavad arvud 6049 ja 628 eurot ruutmeetri eest.

Uus Maa andmetel on aktiviseerunud ka üüriturg ja suuremates linnades ületab nõudlus tihti pakkumise.

Allikas: Sander Silma/Õhtuleht

Seonduvad uudised

Tallinna kinnisvaraturul jätkus veebruaris madalseis
09.03.2011 Tänavu veebruaris tehti Tallinnas kinnisvaraga 574 ostu-müügitehingut, mis on 15 protsenti rohkem kui jaanuaris, kuid võrreldes aasta viimaste kuudega on aktiivsus endiselt kolmandiku võrra madalam, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehingu ...
Keila linn ja muud Tallinna äärealad tiksuvad oma rahulikus rütmis veel mitu aastat
14.01.2011 Lõppenud 2010 aasta mingeid muutusi  võrreldes aastaga 2009 Keila linna kinnisvaraturu osas ei toonud. Oli hindade stabiliseerumise ja tasakaalustamise aasta. Järelturu korterite ruutmeetrihinnad kõikusid endiselt 545 - 640 euro ehk 8500 ...
Tallinna üürikorterite hinnad tõusevad
08.10.2010 Tallinna üürikorterite keskmine ruutmeetri pakkumishind oli 7. oktoobri seisuga 86 krooni, teatab kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkond Spot. Pealinna üürikorterite keskmine pakkumishind püsis tõusutrendis alates käesoleva aasta maikuust, mil üürileandjad küsisid ruutmeetri eest ...

“Käesoleval aastal on ettevõtete laenukäive kasvanud valdavalt lühiajaliste laenude toel, kuid peagi võib suureneda ka investeerimislaenude nõudlus,” märkis Kask. “Majapidamiste finantskäitumine on esialgu üsna ettevaatlik, ent laenuhuvi on viimastel kuudel siiski järk-järgult tõusnud, kuna töö- ja kinnisvaraturg on kosunud ning majapidamiste kindlustunne paraneb.”

Ta tõi välja, et pankade valmisolek ja soov laenu pakkuda on viimase aasta jooksul suurenenud. “Ehkki probleemlaenude osakaal laenuportfellis on endiselt suhteliselt kõrge, on pankade tegevuse põhifookus pöördunud olemasoleva portfelli kvaliteedilt taas uute laenude väljastamisele ning konkurents laenuturul on tuntavalt suurenenud. See on toonud kaasa intressimarginaalide oodatud languse.”

Allikas: Karoliina Vasli/Õhtuleht

Seonduvad uudised

Elamuasemelaenude käive on 2003. aasta tasemel
24.08.2011 Kuigi tänavu juulis oli majapidamiste laenude ja liisingute käive selle aasta suurim, ulatub see ikkagi vaid 2003. aasta tasemeteni Kuum suvi majapidamiste laenuaktiivsust ei vähendanud, juulis oli majapidamiste laenude ja liisingute ...
Swedbank: probleemsete laenude maht väheneb
22.10.2010 Swedbanki hinnangul on Eesti majandus hakanud vaikselt taastuma, millele muuhulgas viitab ka probleemsete laenude vähenemine. Swedbankil oli septembri lõpu seisuga 8,8 miljardi krooni ulatuses probleemseid laene, veel juuni lõpus ulatus probleemsete ...
Eluasemelaenude käive viimase kahe aasta suurim
27.12.2010 Eluasemelaenude käive oli novembris 665 miljonit krooni. See on viimase kahe aasta suurim näitaja, teatab Eesti Pank. Samas on uute laenude maht varem võetud laenude tagasimaksetest endiselt väiksem, mistõttu laenujääk väheneb. ...

Lisainfo:

Anna Mendus

BREM Kinnisvarabüroo OÜ
maakler
Tel: 52 91 965
anna.mendus@brem.ee

Allikas: BREM Kinnisvarabüroo OÜ

Seonduvad uudised

BREM Kinnisvarabüroo: Nõutakse kahetoalisi üürikortereid ja väiksemaid lao- ning tootmispindu
26.01.2011 „Kui rääkida elamispindadega seotud ostu-müügitehingutest, siis on kõige nõutavamad uued või renoveeritud kolmetoalised korterid, mille suurusjärk jääb 70 ruutmeetri kanti ja hind küünib kuni 90 000 euroni,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo ...
Brem Kinnisvarabüroo hakkas pakkuma kolimisteenuseid
09.03.2011 Brem Kinnisvarabüroo kaudu on nüüd võimalik leida kiiresti lahendusi kolimisega seotud probleemidele. Kogenud ja väljaõppinud meeskond teostab kiirelt, turvaliselt ja kvaliteetselt elu- ja bürooruumide kolimise, kasutades selleks spetsiaalseid pakkematerjale ning ...
BREM Kinnisvarabüroo: Nõudlus taskukohaste üürikorterite järele on suur
02.02.2011 "2010. aasta lõpus ostsid paljud eakamad inimesed "mägedesse" 2- ja 3-toalisi kortereid, et paigutada oma raha enne euro tulekut kindlasse kohta. Nüüd annavad nad neid kortereid järjest üürile,“ ütles BREM ...