KV.EE blog » kommentaar

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – täiendavad soovitused üürnikule

KV.EE — Wed, 28 Dec 2011 04:30:19 +0000

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter” eelmises artiklis kirjutasime tagatisrahast ja maakleri pakutavast vahendusteenusest. Lisaks sai peatatud mõnedel üürniku kohustustel. Tänases artiklis anname mõned täiendavad nõuanded üürnikule.

Kontrolli üürileandjat

Kontrolli, kas üürileandja on see, kellena ta esineb? Küsi üürileandja dokumenti.

Uuri järgi, kas tal on õigus sulle pakutavat korterit üldse üürile anda. Kindel oleks üürileping sõlmida korteri omanikuga. Korteri omaniku saad teada kinnistusraamatust.

Kui tegemist on ettevõttega, siis saad pöörduda äriregistri poole ja vaadata, kas inimene kuulub ettevõtte juhatusse ehk kas tal on õigus ettevõtte nimel tehinguid teha.

Lepingud sõlmi kirjalikud

Lepingud olgu kirjalikud. Lepingute sisuline idee seisneb selles, et oleks kusagilt järele vaadata, kui peaks arusaamatusi tekkima. Suulised lepingud seda funktsiooni ei kanna. Kirjalik leping peaks kindlustunde andma mõlemale poolele. Kui üks pool kirjaliku lepingu sõlmimist välistab, siis see on ohumärk teisele poolele.

Kui nüüd kirjalik leping on sõlmitud, siis toimigu tegelik elu ka sama rada pidi. Kirjaliku lepingu olemasolule järgnev ohumärk võib olla ütlemine: „Lepingus on asjad kirjas küll nii, aga meie teeme hoopis naa…“ Leping sõlmitakse ikka selleks, et seda järgida.

Raha liiguta ülekandega

Raha liikugu ülekandega. Raha on see kurja juur, mille pärast enamus tülisid tekkib. Kui üürnik ei suuda kriitilisel momendil tõestada, et ta üürisummad kõik tasunud on, siis võib see talle kurjalt kätte maksta. Hullemal juhul võib tekkida tarvidus sõbralikult sularahas üleantud ümbrikus olnud summa topelt tasuda.

Üürilepingu regulatsioon seadustes

Üürilepingu olemust ja sellega haakuvat reguleerib võlaõigusseaduse 15. peatükk „Üürileping“. See paneb paika nii lepingupoolte õigused-kohustused, üürihinna ja kõrvalkulude temaatika, üürileandja tagatised, üürilepingu kestuse ja lõpetamise printsiibid ning üürikorteri tagastamise lepingu lõppemisel.

Viimase versiooni võlaõigusseadusest leiad aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021

Nõuanne

Tee kindlaks, et üürileandjal oleks ikka õigus sinuga leping sõlmida.
Lepingud olgu kirjalikud ja raha liikugu pangast panka.
Kui hakkama ei saa, siis otsi sedausest abi.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded täiendavate soovituste kohta, mida üürnik peaks arvestama.

Sellega on KV.EE nõuanderubriik “Kuidas leida üürikorter“ piduliku lõpu leidnud.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Seonduvad uudised

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – koostöövalmidus ja maaklerteenus
30.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime internetiühenduse ja kaabel-TV ning lisakuludest. Rubriigi tänane artikkel kirjutab üürileandjatest, maaklerteenusest ja üürilepingu olemusest. Üürileandja koostöövalmidus Hinda üürileandjat. Kas ta annab korteri üürile sellepärast, ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)
02.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust. Lepingu tähtaeg Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)
16.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürilepingu tähtaegdest. Tänane nõuandeartikkel kirjutab internetiühenduse ja lisakulude teemasel. Internet ja kaabel-TV Üks mist tavapäraselt üürikorterist puudu on ja mis tuleb üürnikul endal muretseda ...

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – tagatisraha, valdus ja üürniku kohustused

KV.EE — Wed, 14 Dec 2011 04:30:09 +0000

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürileandja koostöövalmidusest ja maakleri teenusest. Täna tuleb juttu tagatisrahast, valduse üleandmisest ja mõningatest üürniku kohustustest.

Tagatisraha

Rahaline väljaminek üürniku jaoks üürilepingu sõlmimisel on tagatisraha maksmine. Reeglina küsivad üürileandjad ühe-kahe kuu üürisummat ettemaksuna, mis jääb tagama võimalikke tekkivad võlgnevusi.

Või siis tasaarveldatakse tagatisraha arvelt korteris näiteks lõhutud või kadumaläinud esemed.

Tagatisraha juures on oluline teada, et üürileandja peab selle üürilepingu lõppedes tagastama. Ja mitte ainult. Lisaks tagatisrahale peab üürileandja tasuma üürilevõtjale tagatisrahalt intressi.

Kui sul üürnikuna on probleem tagatisraha summat ühe korraga välja käia, siis tasub pakkuda selle ositi tasumist. Näiteks tagatisraha tasumine kolme kuu jooksul igakuiselt 1/3 summa ulatuses. See oleks kirik keset küla, mis võimaldab üürnikule kulude hajutamist ja üürileandjale siiski vajaliku tagatise tekkimise.

Valduse üleandmine

Sobiliku üürikorteri leidmise ja lepingu sõlmimise järel tuleb sul korter üürileandjalt vastu võtta.

Korteri vastuvõtmiseks tuleb kindlasti sõlmida kirjalik üleandmise-vastuvõtuakti. Akti tuleb kirja panna kõik korteris olevad ja/või üleantavad esemed. See tähendab, et tõesti tuleb kirja panna kõik esemed – mööbel, kodumasinad, tarvikud, võtmed, puldid, valgustid, peeglid, muu sisustus. See aitab välistada võimalikke hilisemaid vaidlusi esikus kunagi vist olnud kaltsuvaiba olemise või puudumise üle.

Samuti fikseerib korteri vastuvõtmine kuupäeva, millest alates hakkab üürnik kommunaalkulude eest maksma. Selleks tuleb fikseerida mõõdikute näidud. See siiski ei pruugi tänasel päeval alati väga aktuaalne olla, kui kasutatakse mõõdikute kauglugemist.

Kuu keskelt üürilepingut alustades tuleb sellisel juhul kokku leppida, millises proportsioonis toimub mõõdetavate kulude eest tasumine.

Üürniku kohustused

Üürnikuna peaksid teadlik olema mõningatest kohustustest, mis võivad lepingus olla määratud.

Üüripinda tuleb kasutada heaperemehelikult. Arvestada tuleb naabritega, kinni tuleb pidada heakorraeeskirjadest. Rikete ja avariide puhul tuleb nendest viivitamatult üürileandjale teatada.

Võimalik, et üürilepingus on reguleeritud, seega enamasti keelatud eluruumis koduloomade pidamine ja/või suitsetamine.

Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.

Kauglugejate puudumisel tuleb üürnikul üürileandjale regulaarselt teatada vee-, elektri-, gaasimõõtjate näidud.

Nõuanded

Tagatisraha osas uuri selle ajatatud tasumise võimalusi.
Valduse ülevõtmisel sõlmi kirjalik akt, mis fikseerib üleantud esemed, sh võtmed, puldid.
Käitu mõistliku inimesena ja arvesta naabritega. Siis ei ole sul vaja kaevuda linna heakorraeeskirjadesse ega ühistu sisekorda.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded tagatisraha tasumise ja/või valduse üleandmise kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis anname mõned täiendavad nõuanded üürnikule.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Seonduvad uudised

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – koostöövalmidus ja maaklerteenus
30.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime internetiühenduse ja kaabel-TV ning lisakuludest. Rubriigi tänane artikkel kirjutab üürileandjatest, maaklerteenusest ja üürilepingu olemusest. Üürileandja koostöövalmidus Hinda üürileandjat. Kas ta annab korteri üürile sellepärast, ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)
02.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust. Lepingu tähtaeg Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)
19.10.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime korteri heakorrast ja sisustusest. Seekordses postituses tuleb juttu kommunaalkuludega seonduvast ja parkimistingimustest. Kommunaalkulude suurus Kommunaalkulude komponent on väga oluline üürimise kogukulu mõjutav tegur. See ...

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – koostöövalmidus ja maaklerteenus

KV.EE — Wed, 30 Nov 2011 04:30:23 +0000

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime internetiühenduse ja kaabel-TV ning lisakuludest. Rubriigi tänane artikkel kirjutab üürileandjatest, maaklerteenusest ja üürilepingu olemusest.

Üürileandja koostöövalmidus

Hinda üürileandjat. Kas ta annab korteri üürile sellepärast, et tal tuli momendil selline tuju? Või on korteri üürileandmise näol tegemist äriga?

Viimasel juhul on inimene tõenäoliselt pikemaajalisele koostööle orienteeritud ning hindab üürnikust klienti, kui rahatoojat, mitte kui ajutist ja tüütut külalist.

Professionaalse üürileandja tunneb ära sellest, et ta proovib leida paindlikke lahendusi, et üürnik korteris rahulolev oleks. Mitte ei proovi sulle nõukaaegset sektsioonkapi kui antiiki presenteerida.

Maakleri vahendustasu üürilepingu sõlmimisel?

Üldine reegel on, et üüripinda vahendava maaklertasu maksab vähemalt mingis osas kinni üürikorteri otsija. See läheb pisut vastuollu põhimõttega, et teenuse eest peaks maksma selle tellija.

Kui vahendustasu maksmise kohustuse üürniku kaela lükkamine on korrektselt üürikuulutusse kirja pandud, siis seadusega otsest vastuolu siiski ei ole.

Sõltuvalt turuolukorrast peaks üürikorteri otsija vaatama, kas tal tuleb vähese pakkumise ja kõrge nõudluse tingimustest vahendustasu tõepoolest ise maksta. Või vastupidise olukorra puhul nõuda, et üürileandja võtaks vähemalt osa maaklertasu maksmisest enda kanda.

Kokkuvõttes on maaklertasu kandmise kohustus ikka kokkuleppeküsimus. Siiski on oluline printsiip maakleri vahendusel üürikorteri leidmisel see, kelle huve esindab maakler. Kas ta esindab üürileandja huve või vahendustasu maksva üürniku huve?

Asja selguse huvides tuleks sellekohane küsimus maaklerile selgesõnaliselt esitada. Ei saa ju näiteks hinnaläbirääkimiste puhul maakler mõlema poole huvides tegutseda.

Üürileping

Üürileping on leping, mille alusel kohustub üks isik ehk üürileandja andma teisele isikule üürnikule kasutamiseks eluruumi ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu ehk üüri. Eluruum peab seejuures vastama tingimusele, et see on kasutatav alaliseks elamiseks.

Üürileping võib iseenesest olla nii suuline, kui ka kirjalik. Arvestama peab, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.

Ehk siis on suuline üürileping sõlmitud minimaalselt üheks aastaks.

Nõuanne

Vaata, kas üürileandja üldse tahab üürnikuga tegemist teha? Või on üürnik pigem talle tüütu lisakohustus.
Maaklertasu proovi üürileandja kukile lükata – on ju tema maaklerteenuse tellija. Tee selgeks, keda esindab tehingus maakler. Maakler ei saa esindada tehingu mõlemat poolt.
Üürileping sõlmi kindlasti kirjalikult.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded üürileandja koostöövalmiduse ja maaklerteenuse kasutamise kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis jätkame teema käsitlust ja lahkame tagatisraha ja valduse üleandmise teemast. Samuti peatume mõningatel üürniku kohustustel.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Seonduvad uudised

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)
02.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust. Lepingu tähtaeg Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)
16.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürilepingu tähtaegdest. Tänane nõuandeartikkel kirjutab internetiühenduse ja lisakulude teemasel. Internet ja kaabel-TV Üks mist tavapäraselt üürikorterist puudu on ja mis tuleb üürnikul endal muretseda ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)
19.10.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime korteri heakorrast ja sisustusest. Seekordses postituses tuleb juttu kommunaalkuludega seonduvast ja parkimistingimustest. Kommunaalkulude suurus Kommunaalkulude komponent on väga oluline üürimise kogukulu mõjutav tegur. See ...

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)

KV.EE — Wed, 16 Nov 2011 04:30:30 +0000

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürilepingu tähtaegdest. Tänane nõuandeartikkel kirjutab internetiühenduse ja lisakulude teemasel.

Internet ja kaabel-TV

Üks mist tavapäraselt üürikorterist puudu on ja mis tuleb üürnikul endal muretseda on internetiühendus ja kaabeltelevisioon. Nendega tuleb sul üürnikuna ise liituda ja omanikku siia paketivaliku üle otsustamisel vahele segada ei ole suurt mõtet.

Igal juhul tuleb sul järgi kontrollida, millised teenusepakkujad konkreetses korteris ja millistel tingimustel (ehk kiirusega) tahavad ühendust maailmaga pakkuda.

Muud lisakulud

Muude täiendavate kulude juures tasub üürnikul ettevaatlik olla. Mõtlema peab, kas näiteks panipaiga kasutamise eest lisatasu küsimine on mõistlik tegevus? Kui see liiga mõistlik ei tundu, siis tasub uurida, kuidas alternatiivsete üüripakkumiste juures see asi korraldatud on.

Vahel aga ei taha üürileandja panipaika välja üürida, sest hoiab seal korteriga seonduvat mööblit vms kraami, mille jaoks tal paremat kohta ei ole.

Vahel aga üürileandja lihtsalt küsib lisatasusid erinevate hüvede eest, kui on kauplemise puhul valmis enda nõudmistest ka loobuma.

Maksetingimused

Maksetingimuste teema on iseenesest lihtne. Tüüpiline üürileandja soovib üüriraha saada ettemaksuna. Tegemist on küll üsna juurdunud tavaga.

Siiski võib üürnik võtta ette Kolgata-tee ja hakata selle üle kauplema, ka sta peaks maksma teenuse eest ette või teenuse tarbimise järel.

Nõudlus ja pakkumine ehk turuolukord

Eelnevaid tegureid kokku võtavad mõisted nõudlus ja pakkumine. Üürihinna paneb paika ühest küljest see, mida üürileandjad ja millise hinnaga pakuvad. Teisalt mõjutab hinda see, millise hinnaga üürilevõtjad on nõus kortereid üürile võtma.

Kui sulle tunduvad kõik üüripakkumised liiga kallid, kuid ometi kaovad need pinnad turult kiiresti, siis ilmselgelt oled enda hinnaskaala liiga madalale asetanud. Kui aga leiad enda hinnaskaalas liiga palju pakkumisi, siis tea, et see tähendab võimalust hinna üle julgelt kaubelda.

Hinnatasemed ja pakkumised võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu tasub kord-paar aastas vaadata, kas makstav üürihind vastab turu keskmisele tasemele. See aitab sind ettevalmistada järgmisteks hinnaläbirääkimisteks lepingu lõppemisel.

Nõuanne

Kui vajad koju internetiühendust ja telekanaleid, siis uuri järele, millised teenusepakkujad majas neid võimaldavad.
Maksetingimuste osas on traditsioonid karmid. Kui sul tahtmist on, siis võid sellele vaatamata proovida neid painutada.
Võrdle erinevaid alternatiive, kuid arvesta, et üüriturul käibivad korterid märksa kiiremini, kui müügiturul. Kui liiga kauaks võrdlema jääd, siis võid sootuks korterist ilma jääda.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded lisakulude ja maksetingimuste kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis jätkame üürileandjast, maaklerteenusest ja selgitame, mis on üürileping.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Seonduvad uudised

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)
02.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust. Lepingu tähtaeg Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)
19.10.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime korteri heakorrast ja sisustusest. Seekordses postituses tuleb juttu kommunaalkuludega seonduvast ja parkimistingimustest. Kommunaalkulude suurus Kommunaalkulude komponent on väga oluline üürimise kogukulu mõjutav tegur. See ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – koostöövalmidus ja maaklerteenus
30.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime internetiühenduse ja kaabel-TV ning lisakuludest. Rubriigi tänane artikkel kirjutab üürileandjatest, maaklerteenusest ja üürilepingu olemusest. Üürileandja koostöövalmidus Hinda üürileandjat. Kas ta annab korteri üürile sellepärast, ...

Pressiteade: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada

Tõnu Toompark — Tue, 15 Nov 2011 09:15:54 +0000

Täna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja tõsiasja, et kehv majandsuslik olukord ei võimalda Eesti inimestel osa saada soodsal tasemel püsivatest kinnisvarahindadest. Madal nõudlus ei tähenda veel siiski ka hindade langemist, sest ehitushinnad hoiavad pakkumishindu allapoole kokkumisest tagasi.

„Eesti kinnisvaraturg on endiselt pillirooparvena ulpimas maailmamajanduse ookeani tormides ja tuultes,“ kommenteerib KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark. „Siseriiklikult turg toimib ja Eesti majanduse üldised näitajad lubavad turu positiivseid ja soodsaid arenguid, kuid Lõuna-Euroopa riikidest tulenev määramatus ja võimalikud tagasilöögid manitsevad ettevaatlikkusele.“

Nii olemegi täna olukorras, kus elanike sissetuleku ja eluasemete hinna suhe on tarbija jaoks soodne. Küll puudub ebakindlusest tulenevalt eraisikute laenuvõime, mis omakorda takistab kinnisvaratehingute tegemist. Nii jäävad soodsad kinnisvaraostud enamiku inimeste jaoks püüdmatuks unistuseks.

Positiivseid arenguid esile tuues tuleb märkida soodsal tasemel püsivat intressimäära ja äsja teatatud ootamatult kõrget majanduskasvu näitajat. Positiivseks võib pidada ka seda, et elamispindade hinnad liiguvad kiiret kasvu näitamata, kuid siiski pigem tõususuunas.

Avaldatud kinnisvaraturu ülevaate näol on tegemist üks kord kvartalis ilmuva ülevaatega, mis on tasuta alla laetav veebilehelt www.kv.ee.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 45 000 kuulutuse maakleritelt ja omanikelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja kolme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missioon on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Online pressikonverents

Teisipäeval 15/11/2011 kell 10.00 kuni 12.00 toimus online pressikonverents, kus küsimustele vastasid KV.EE kinnisvaraturu ülevaate koostaja Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Online pressikonverentsil küsimuste esitamine ja neile vastamine toimub KV.EE blogis aadressil http://www.kv.ee/blog/kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaate-kusimused-ja-vastused/.

KV.EE Kinnisvaraturu ülevaate kommentaar

Põhjalikuma kommentaari värskele KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele leiate aadressilt:
http://www.kv.ee/blog/kehvad-majandusolud-ei-luba-soodsat-ostumomenti-kasutada/.

Ülevaade

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (eesti keeles)
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (inglise keeles)
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2011 III kvartal (vene keeles)
Viide eelmise online-pressikonverensti küsimustele ja vastustele:
http://www.kv.ee/blog/kv-ee-kinnisvaraturu-ulevaade-pressikonverents-09082011/

Lisainfo

Tarvo Teslon
KV.EE
+372 510 6464
tarvo@kv.ee
www.kv.ee

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Seonduvad uudised

TÄNA: Uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ja online-pressikonverents
06.08.2010 Täna algusega 10.00 toimub seoses uue KV.EE kinnisvaraturu ülevaate avaldamisega online-pressikonverents, kus küsimustele vastavad Tarvo Teslon portaalist KV.EE ja ülevaate koostaja Tõnu Toompark. Küsimuste esitamine toimub KV.EE blogis postitusele "Online-pressikonverents: KV.EE ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turg liigub muust majandusest eespool
08.02.2011 Täna 08/02/2011 on ilmunud järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade, mis võtab kiretult ja objektiivselt kokku kõikides Eesti maakonnakeskuste ja suuremate linnade elamispindade turul toimuva. „Tänaseid numbreid vaadates võime ...
Kommentaar: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada
15.11.2011 Järgneb kommentaar KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Eesti kinnisvaraturg elab aktiivset ja positiivses suunas kulgevat elu. Seda isegi vaatamata maailmaajanduses ja eriti Kreekas toimuvale, mis on tarbijates ebakindlust tekitamas. Eeldusel, et igapäevaselt vastukäivaid ...

KV.EE kinnisvaraturu ülevaate küsimused ja vastused

Tõnu Toompark — Tue, 15 Nov 2011 08:30:16 +0000

Teisipäeval 15/11/2011 ilmub järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti ja Eesti suuremate keskuste, sh kõikide maakonnakeskuste elamispindade turu viimase aja trendid.

“KV.EE soovib jätkuvalt olla usaldusväärne infokanal, mis annab ainsana sõltumatu ja erihuvidest kallutamata teabe kinnisvaraturul toimuva kohta,” kommenteeris portaali KV.EE juht Tarvo Teslon.

Traditsiooniliselt vastab ülevaate ilmumise päeval kinnisvarahuviliste küsimustele ülevaate koostaja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kes lisas järgmist: “Seekordsesse ülevaatesse oleme sisse viinud mõningased täiendused ja muudatused, mis peaksid info jälgimist hõlpsamaks muutma. Ülevaade on endiselt suunatud eraisikutest kinnisvaratehingute tegijatele, aga ka professionaalidele, kes vajavad üheleheküljelist ülevaatlikku infot ühe või teise piirkonna kohta.”

Portaali KV.EE tegemiste-toimetamise osas annab selgitusi portaali juht Tarvo Teslon.

Küsimuste esitamiseks on need võimalik jätta käesoleva uudise kommentaarina. Küsimustele vastamine toimub samas 15/11/2011 ajavahemikus 10.00-12.00.

Eelmiste KV.EE kinnisvaraturu ülevaadetega on võimalik tasuta tutvuda aadressil http://www.kv.ee/turuylevaade.

Ülevaade on otse allalaaditav siit:

Seonduvad uudised

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: pressikonverents 09/08/2011
09.08.2011 Järgmise nädala teisipäeval 09/08/2011 on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaate ilmumisega seonduvalt toimub taas traditsiooniline online-pressikonverents. Pressikonverentsil vastavad kinnisvarahuviliste küsimustele ülevaate koostaja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja portaali KV.EE juhataja Tarvo ...
Ilmus 2011. a. I kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaraturu ülevaade
10.05.2011 Äsjailmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade leiab, et kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne. Üldine majanduskeskkond on kriisijärgsetes raskustes, kuid üldised trendid on pigem positiivsed. Kinnisvaraturu kohalik taustsüsteem liigub positiivses suunas. Töötuid jääb vähemaks, tööhõive ...
Uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ilmub 10/05/2011
Teisipäeval 10/05/2011 ilmub uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Värske analüüs pöörab tähelepanu kõikides Eesti maakonnakeskustes ja teiste suuremate kinnisvaraturu piirkondade elamispindade turul toimuvale. KV.EE kinnisvaraturu ülevaade keskendub jätkuvalt toimunu kiretule kirjeldamisele läbi ...

Kommentaar: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada

Tõnu Toompark — Tue, 15 Nov 2011 07:00:18 +0000

Järgneb kommentaar KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele.

Eesti kinnisvaraturg elab aktiivset ja positiivses suunas kulgevat elu. Seda isegi vaatamata maailmaajanduses ja eriti Kreekas toimuvale, mis on tarbijates ebakindlust tekitamas. Eeldusel, et igapäevaselt vastukäivaid uudiseid toovad Lõuna-Euroopa majandusmured saavad siiski ühel päeval lahenduse võib arvata, et kinnisvara soetamiseks on täna õige ja soodne aeg.

Paradoks on see, et kinnisvara ja just elamispindade hinna ja sissetuleku suhe ehk ostujõud on kõrgel tasemel. Paraku jääb see potentsiaal sageli realiseerimata, sest kõrge tööpuudus ja mittetõusvad reaalpalgad ei luba inimestel kinnisvaraturul tehinguid teha.

Nii tuleb paljudel inimestel tänane soodne ostuvõimalus olude sunnil edasi lükata ja suunduda üürnikuna üüriturule. Aja möödudes, kui perekonna majanduskindlus on saavutatud ja on võimalik endale eluase osta on eluasemete hinnad juba märkimisväärselt tõusnud ehk ostujõud on vähenenud ehk sissetuleku eest on võimalik osta vähem korteri ruutmeetreid kui tänasel päeval.

Töötuid jääb vähemaks. 2011. a. II kvartalis jäi eelkõige sesoonsetel põhjustel töötuid vähemaks. Siiski oli aasta II kvartalis töötuid vähem kui ka aasta tagasi. Tööga hõivatuid oli 2011. a. II kvartalis 603 000 ja töötuid 92 000.
Palk stabiilselt tõuseb. Peale 2009. a. algust saanud viiekvartalist langust on keskmine palk nüüd viiendat kvartalit järjest tõusnud. 2011. a. II kvartali Eesti keskmine palk oli 857 eurot, mis aastaseks kasvuks teeb 4,2%. Palgatõusust kõrgem tarbijahinnaindeksi tõus näitab aga, et reaalpalk langeb.
Ehitustööd jälle kasvanud. Ehitustööde rahaline maht näitab teist kvartalit järjest tõusu. Osalt on ehitustööde mahu kasvu taga kerkinud ja kerkivad ehitushinnad. 2011. a. II kvartalis tehti Eestis ehitustöid 567 miljoni euro väärtuses ehk aastatagusest 17% enam.
Põhivarainvesteeringud on suurenenud oluliselt. Eesti ettevõtted on panustasid 2011. a. II kvartalis ehitiste ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse 172 miljonit eurot ehk aastatagusest 91% rohkem. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulutati 30 miljonit eurot, mis aastatagusega võrreldes on 10% enam.
Eluasemelaenude intressimäär püsis muutumatuna. Nii 2011. a. II kui III kvartali keskmine eluasemelaenude intressimäär oli 3,4%. Mõlema kuu keskmine euribor oli 1,7%. Seega oli samal tasemel ka laenude keskmine riskimarginaal. Viimases võiks osaliselt väljenduda ka hinnang Eesti kinnisvaraturu riskidele.
Eluasemelaenude jääk jääb vähemaks. Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude hulk kukub juba kaheksandat kvartalit järjest väga stabiilselt 2% kvartalis. 2011. a. III kvartali lõpuks oli Eesti eluasemelaenude jääk 5,9 miljardit eurot. See tähendab, et pangad annavad stabiilselt vähem uusi eluasemelaene, kui nad juba väljastatud laenude amortiseerumise pealt tagasi kokku korjavad.
Eluasemelaenude käive näitas jõulisemat kasvu. Üle pikkade aastate näitas eluasemelaenude käibe number jõulisemat ja märkimisväärsemat kasvu 27%. Sedavõrd kõrget kasvunumbrit ei ole me näinud neli ja pool aastat. 2011. a. III kvartalis väljastati uusi eluasemelaenusid 144 miljoni euro väärtuses, mis on viimase kolme aasta teine tulemus.
Laenumaksjate arv kahaneb. Eluasemelaenuga koormatud inimeste arv jääb väga napilt vähemaks. 2011. a. III kvartalis oli väljastatud 157 491 eluasemelaenu, mis on kõigest 0,3% aastatagusest vähem. Keskmise tagasimaksmisel oleva laenu jääk oli samal ajal 37 495 eurot ehk 1,4% eelmise aasta näitajast vähem.
Ärilaenude jääk kukub endiselt. Ärilaenude jääk kukub järjest kümnendat kvartalit. Kuivõrd ärilaenude sektoris on laenude perioodid eluasemesektorist lühemad, siis on ka kukkumised suuremad. 2011. a. III kvartalis oli äriühingutele väljastatud laenude jääk 6,2 miljardit eurot, mis on eelmise aasta numbrist 9% vähem. Uusi laene äriühingutele väljastati samal ajal 547 miljoni euro väärtuses ehk aastatagusest 19% rohkem.
Eraisikute laenukoormus 50% sisemajanduse kogutoodangu peal. Eluasemelaenude jäägi kahanemine on viinud meid olukorrani, kus laenujäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtarv väheneb ehk eraisikute laenukoormus kukub. Viimati moodustas eraisikute laenukoormus SKTst 50% 2008. a. viimases kvartalis, kust see 2010. a. I kvartaliks tõusis rekordilise 56% peale.
Valminud eluruumide arv suureneb. Järjest valmivad eelmisel aastal alustatud uued korterelamute projektid. 2011. a. III kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 470 eluruumi. Võrreldes aastataguse ajaga on siin juurdekasv 44%. Lähima aasta jooksul valmivate eluruumide arv suureneb. Tänaste kõrgete ehitushindade ja seetõttu kahanevate ehitusmahtude pärast hakkab valmivate eluruumide arv aasta pärast tõenäoliselt langema.
Äripindasid valmis vähem. Erinevalt eluruumide turust, kus valmib järjest rohkem eluruume on trendid mitteeluruumide turul teistpidised. 2011. a. III kvartalis valmis 163 mitteeluruumi, mis on aastatagusest 7% vähem.
Kinnisvaratehingute arv ja väärtus kasvas. 2011. a. III kvartalis tehti kogu Eestis 11 231 kinnisvaratehingut, mis on eelmisest aastast 6% rohkem. Kinnisvaratehingute väärtus oli 484 miljonit eurot. Viimati oli kinnisvaratehingute arv samal tasemel 2008. a. viimases kvartalis.

Eesti makromajanduslikud näitajad annavad juba teist kvartalit järjest kinnitust, et majandus- ja kinnisvarakriisi selgroog on murtud. Enamus numbreid on positiivsed mitte ainult eelmise perioodi, vaid ka eelmise aastaga võrreldes.

Eesti kinnisvaraturu tuleviku osas kriitilised tegurid ei asu mitte Eestis, vaid Lõuna-Euroopas. Loodetavasti saavad sealsed mured siiski ükskord positiivse lahenduse ning me ei pea ühest kriisist väljaronides langema teise ja hullemasse.

Tõnu Toompark

Adaur Gruppp OÜ

www.adaur.ee

Kommentaaris toodud andmete allikaks on Maa-amet, Statistikaamet, Eesti pank.

Ülevaate allalaadimine

Ülevaade on allalaaditav:

Seonduvad uudised

Pressiteade: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada
15.11.2011 Täna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja tõsiasja, et kehv majandsuslik olukord ei võimalda Eesti inimestel osa saada soodsal tasemel püsivatest kinnisvarahindadest. Madal nõudlus ei tähenda veel siiski ka hindade ...
KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne
10.05.2011 Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed. Töötuid jääb vähemaks. 2010. ...
Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi
09.08.2011 Järgnevalt on toodud kommentaar 2011. a. II kvartali kinnisvaraturul toimuvat kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub ...

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)

KV.EE — Wed, 02 Nov 2011 04:30:56 +0000

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust.

Lepingu tähtaeg

Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu sa üürileandjaga sõlmid seda vähem on temal täiendavat jändamist uue üürniku leidmisega. See vähendab üürileandja kulusid ja võiks vähemalt teoreetiliselt viidata, et pikema üürilepingu üürihind peaks olema madalam lühikese perioodi üürihinnast.

Üldreeglina see loogika kehtib. Samas siiski ei ole üürileandjad enamasti huvitatud väga pikkade üürilepingute sõlmimisest. „Liiga“ pikk üürileping võib üürileandja jaoks osutuda paindumatuks, kui näiteks vahepeal on üürihinnad turul palju tõusnud.

Üürilepinguid soovivad üürileandjad tavapäraselt sõlmida kas aastaks või siis tähtajatult. Tähtaja osas jagataksegi üürilepingut tähtajalisteks ja tähtajatuteks.

Tähtajaline üürileping

Tähtajaline üürileping lõpeb lepingus määratud tähtaja möödumisega Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse võlaõigusseadusest lähtuvalt, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.

Üürihinna osas kehtib lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul lepingus kokku lepitud üürihind.

Tähtajatu üürileping

Tähtajatu üürilepingu puhul lepingus selle lõppemise tähtaega ei määrata. Tähtajatu üürilepingu puhul peab üürileandja üürnikule üürihinnatõusuts 30 päeva ette teatama ja seda ka põhjendama.

Teates tuleb märkida:

üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
mis ajast üür suureneb;
üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
üüri tõstmise vaidlustamise kord.

Tähtajatu lepingu ülesütlemisel tuleb järgida lepingus kokkulepitud ülesütlemise tähtaegasid.

Nõuanne

Lepingu tähtaja valikul suurt vahet ei ole. Omanikud reeglina üle aasta pikkuseid lepinguid sõlmida ei taha.
Tähtajatul lepingul ja reeglina aastase pikkusega lepingul on väiksed erinevused. Kui siiski soovid pikemaks ühte kohta ankrusse jääda, siis võiks leping olla pigem tähtajatu.
Kui sa kasutad maaklerteenust, siis palu maaklerilt selgitusi kõigi lepingu punktide ja tingimuste kohta, mis sinu jaoks segaseks on jäänud.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded üürilepingu tähtaja kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis kirjutame internetiühenduse, lisakulude ja maksetingimuste küsimustest.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Seonduvad uudised

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)
16.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürilepingu tähtaegdest. Tänane nõuandeartikkel kirjutab internetiühenduse ja lisakulude teemasel. Internet ja kaabel-TV Üks mist tavapäraselt üürikorterist puudu on ja mis tuleb üürnikul endal muretseda ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)
19.10.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime korteri heakorrast ja sisustusest. Seekordses postituses tuleb juttu kommunaalkuludega seonduvast ja parkimistingimustest. Kommunaalkulude suurus Kommunaalkulude komponent on väga oluline üürimise kogukulu mõjutav tegur. See ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – koostöövalmidus ja maaklerteenus
30.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime internetiühenduse ja kaabel-TV ning lisakuludest. Rubriigi tänane artikkel kirjutab üürileandjatest, maaklerteenusest ja üürilepingu olemusest. Üürileandja koostöövalmidus Hinda üürileandjat. Kas ta annab korteri üürile sellepärast, ...

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)

KV.EE — Wed, 19 Oct 2011 04:30:05 +0000

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime korteri heakorrast ja sisustusest. Seekordses postituses tuleb juttu kommunaalkuludega seonduvast ja parkimistingimustest.

Kommunaalkulude suurus

Kommunaalkulude komponent on väga oluline üürimise kogukulu mõjutav tegur. See võib kallimatel ehk külmematel kuudel jõuda isegi pooleni üürihinnast.

Kommunaalkulud koosnevad reeglina otsesest tarbimise kulust (vesi, elekter, gaas…) ja kuludest, mille üle elanikul on vähe jõudu (hoolduskulud, küttekulud).

Üürnikuna pead endale selgeks tegema, millised on olnud maksimaalsed kulud viimasel detsembri-jaanuari-veebruari kuul. Ära jää siin maakleri või üürileandja juttu pimesi uskuma, vaid palu konkreetseid arveid näha, sest maakleri mälu ei pruugi perfektne olla.

Üürnik ja üürileandja võivad ka kokku leppida, et üürihind juba sisaldab kommunaalkulusid ja see tähendab, et need jäävad üürileandja kanda. Sellist lahendust kasutatakse eelkõige lühiajalise üüri puhul.

Parkimistingimused

Olemasolev parkimiskoht maja suletud hoovis on mugavus. Selle mugavuse kasutamine võib sisalduda üürihinnas, kuid üürileandja võib selle eest ka soovida lisatasu küsida.

Kui parkimine on sinu jaoks oluline teema, siis tee kindlasti selgeks, kas ja kuidas on organiseeritud parkimine.

Üürileandja poolt täiendava parkimistasu küsimine on õigustatud ainult siis, kui selle tulemusena on üürnikul võimalus kasutada kindlat parkimiskohta ja ei ole ohtu, et naaber seda parkimikohta hoopis endaomaks peab.

Kui hoone parkimiskorda kehtestatud ei ole, siis ei ole parkimistasu maksmine mingilgi moel mõistlik.

Kui aga hoone asub sootuks tasulise parkimise alas ja parkimiskohta korteri juurde saada ei ole võimalik, siis tuleb sul arvestada täiendava kuluga.

Kui leitud üürikorteri juurde parkimiskohta ei kuulu, siis võib kaaluda lähikonnas garaaži või parkimiskoha üürimist. Nendegi pakkumised leiad KV.EE otsingu abil.

Nõuanne

Kommunaalkulude selgekstegemisel küsi talviseid arveid näha. Siis tead konkreetset numbrit, mis võivad maksimaalsed kommunaalkulud olla.
Kui sul on auto, siis uuri järele, millised on parkimisvõimalused. Parim variant on kindlaksmääratud parkimiskoht suletud hoovis.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded kommunaalkulude ja parkimise korraldamise kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Seonduvad uudised

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)
02.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust. Lepingu tähtaeg Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)
16.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürilepingu tähtaegdest. Tänane nõuandeartikkel kirjutab internetiühenduse ja lisakulude teemasel. Internet ja kaabel-TV Üks mist tavapäraselt üürikorterist puudu on ja mis tuleb üürnikul endal muretseda ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (1/5)
21.09.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürikorteri otsimisel tubade arvu ja piirkonna valimisest. Seekord kirjutame üürihinnast ja hinda mõjutavatest teguritest. Kui kallis? Tubade arvu vajaduse ja piirkonna üle otsustamise järel ...

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (2/5)

KV.EE — Wed, 05 Oct 2011 04:30:06 +0000

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime kirjutasime üürikorteri hinda mõjutavatest teguritest – asukohast ja hoone heakorrast. Seekord tuleb juttu korterist endast.

Korteri heakord

Korteri heakord peaks olema kooskõlast hoone heakorraga. Super-luks remont vanas ja räämas majas ei tundu usaldusväärsena ega tohiks lubada küsida uue korteri üürihinda.

Üürikorterilt võiks oodata oluliste amortiseerumismärkide puudumist. Olemas peaks olema elementaarne sisustus, mille näol ei ole tegemist omaniku vanaisa lohkuistutud diivani sunnitud eluea pikendamisega.

Korteri heakorda saad hinnata KV.EE üüripakkumiste kõrval olevate piltide alusel. Ära siiski piltidest end eksitada lase, sest pildid on tavaliselt reaalsusest ilusamad.

Korteri sisustus

Mida rohkem eluks tarvilikku korteris olemas on, seda kallimat üürihinda omanik reeglina saada soovib. Samas pead võimaliku üürnikuna arvestama, et kui korteris on juba olemas voodi, siis tuleb sul enda voodile üüriperioodiks mingi teine ulualune leida.

Sellistest probleemidest tasub igal juhul rääkida üürileandjaga – mõistlik üürileandja on valmis korteris olevat mööblit ja muud sisustust vähemaks võtma või juurde tooma. Kas ja kuidas see tema küsitavat üürihinda mõjutab on juba järgmine küsimus.

Üürnikuna tasuks mõelda järgmistele mööbli ja sisustuse elementidele:

pesumasin;
külmkapp;
nõudepesumasin;
pliit ja ahi;
teler;
tolmuimeja;
triikraud, triikimislaud;
voodid;
kapid-riiulid;
toolid-lauad;
diivan;
muu mööbel.

Tegemist on sisustusega, mida sul üürnikuna tõenäoliselt rohkem või vähem vaja läheb. Alati on muidugi mõningasest mugavusest võimalik oobuda ja näiteks käsitsi nõusid või pesu pesta.

Sisustuse osas pööra tähelepanu sellele, kas üüripakkumise piltidel olev mööbel ja sisustus jääb korterisse sisse või mitte. Vahel on inimene pakkumise juurde lisanud pildid elamisest, kus enamus minema viiakse ja see võib üürniku jaoks eksitavalt mõjuda.

Nõuanne

Mõtle järele, millise heakorraga korterit sa vajad – see määrab paljus tulevase üürihinna.
Mõtle järele, millist korteri sisustust sa vajad.
Kui korteris on sisustust liiga palju või vähe, siis räägi üürileandjaga. Koostöös on loodetavasti võimalik ka lahendus leida.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded üürikorteri heakorra ja sisustuse osas.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis kajastame üürikorteri kommunaalkuludega seonduvat. Samuti kirjutame parkimiskorraldusest.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Seonduvad uudised

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (1/5)
21.09.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürikorteri otsimisel tubade arvu ja piirkonna valimisest. Seekord kirjutame üürihinnast ja hinda mõjutavatest teguritest. Kui kallis? Tubade arvu vajaduse ja piirkonna üle otsustamise järel ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)
19.10.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime korteri heakorrast ja sisustusest. Seekordses postituses tuleb juttu kommunaalkuludega seonduvast ja parkimistingimustest. Kommunaalkulude suurus Kommunaalkulude komponent on väga oluline üürimise kogukulu mõjutav tegur. See ...
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (5/5)
16.11.2011 KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürilepingu tähtaegdest. Tänane nõuandeartikkel kirjutab internetiühenduse ja lisakulude teemasel. Internet ja kaabel-TV Üks mist tavapäraselt üürikorterist puudu on ja mis tuleb üürnikul endal muretseda ...