Elamispindade turu tehingute arv on igati mõtistlikul tasemel. Viimase nelja kvartali jooksul on Tallinnas toimunud 5700 korteri ostu-müügitehingut. Tehingute arvu suurusjärk viitab korterituru tervislikkusele. Soovida, et tehinguid toimuks kvartalis 4000 nagu see oli tehingute arvu tipus 2005. a. lõpus, on kohatu.

Hindade liikumised on asjakohased. Tallinna korteritehingute hind oli aasta kolmandas kvartalis 18% kõrgem, kui aasta tagasi. Sedavõrd kõrge number ei tähenda mitte kinnisvara väärtuse kasvu, vaid pigem kallimate uusarenduste korteritega tehtavate tehingute aktiivsust. Kinnisvara väärtus on tõusnud hinnatõusust vähem ehk aastatagusega võrreldes kümmekond protsenti, mis on igati jätkusuutlik näitaja.

Nii näiteks oleme Heina 17 projekti puhul viimase poolaasta jooksul müünud 10 korterit keskmise hinnaga üle 1600 €/m², mis näitab selgelt, et ka kesklinnast väljaspool on kvaliteetsele kaubale nõudlust.

Olulise turutegurina tuleb mainida eluasemelaenude turu reaalset taasavanemist. 2011. a. III kvartali eluasemelaenude maht oli 144 miljonit eurot ehk eelmisest aastast 27% rohkem. See on kasv, millist nägime viimati kolm aastat tagasi.

Paradoksaalsel kombel on maailma finantskriis tegur, mis tänase ajahetke elamispinna ostuks soodsaks muudab. Enamus analüütikuid prognoosivad keskpikas perspektiivis laenamise ehk eelkõige riskimarginaalide kallinemist. See tähendab, et madalama marginaali saamiseks ei ole laenuotsust kaugele tuleviku suunas mõistlik edasi lükata.

Soodsat ostukohta mõjutab ka pakkumine. Täna on arendusturg aktiivne ning erinevaid pakkumisi on hulgi. Samas võib prognoosida, et kiiresti kerkinud ehitushinnad vähendavad uute elamispindade arendusprojektidega alustamist oluliselt ning lähitulevikus tõmbub pakkumine ehk uute korterite valikuvõimalustes kokku.

Eiramata fakti, et majanduselus on mõningaid probleeme tuleb siiski tõdeda, et Eesti elamispindade turg on ostja jaoks soodsas ostufaasis. Inimestel, kel on olemas omakapital ja/või laenuvõime, tasub just täna mõelda elamispinna soetamisele, sest juba aasta pärast võivad eluaseme ostmise võimalused olla kasinamad.

Elamispindade turg on tsükli tõusufaasis. Asjatud on kartused, et selja taha jäänud seisakule järgneb veel pikem seisak. Majanduskriisi raskused on andud korraliku õppetunni ja jäämas vaikselt seljataha. See tähendab elamispindade turu stabiilset ja normaalset arengut, mida ei ilmesta paarikümneprotsendilised hüpped tehingute arvus või hindades.

Kersti Männik
V&V Kinnisvara
OÜ Vaim & Vara

Seonduvad uudised

UPC & Adaur: Turg ei talu liigset hinnatõusu
17.08.2011 Elamispindade turu tervisliku edasiarenemise seisukohast oleks oluline, et nende hinnatõus ei ületaks oluliselt inflatsiooni. Liigne hinnatõus pärsib tarbijate ostujõudu ja seeläbi tehingute arvu. Madal hinnatõus, kuid siiski hinnatõus annab tarbijatele ...
Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi
09.08.2011 Järgnevalt on toodud kommentaar 2011. a. II kvartali kinnisvaraturul toimuvat kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub ...
Elamispindade turg on seisakust üle saanud
25.04.2011 Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks ei näita endiselt horisontaalsest erinevat liikumissuunda. Indeks on kogu viimase aasta vältel kiivalt püsinud vahemikus 61,3 ja 63,0 punkti. Tänase seisuga näitab KV.EE indeks 61,6 ...

Kas krundi valik on prioriteet?

Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline on sinu aed ja maja, kujutab  enamik  oma maja ette kõrghaljastusega loodulikult kaunis kohas. Näiteks mõnel metsalagendikul või kuskil järve kaldal või mõnes muus ilusas paigas.

Ehk teisiti öeldes mõtleb oma maja soovija esimesena krundile ja asukohale, kus ta elada sooviks. Krundile keskendudes unustatakse aga sageli see, et igale krundile ei pruugi saada ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Näiteks võib selguda, et väljavalitud krundile tohib ehitada ainult kindlat stiili maja, näiteks maja fassaadis tohib kasutada ainult kindlat materjali kindlas mahus või soovitud maja ei mahu krundile ära.

Selliste murede ennetamiseks tuleb enne krundi ostu minimaalselt selgeks teha järgmine:

1.  Kas on krundile ehitamiseks piiranguid?

Kas on antud krundil piiranguid maja tüübile, fassaadimaterjalidele, katusekalde või näiteks piirdeaia osas, mis läheb vastuollu Sinu soovidega.

2. Milline on maja stiil?

Otsusta ära oma maja põhimõtteline stiil (näiteks moderne) ja kas selline maja sinna krundile sobib ja kas ta sobitub ümbritsevate majadega?

3.  Milline on maja suurus ja korruselisus?

Arvuta umbkaudne maja suurus ja otsusta ära, kas maja peaks olema I või näiteks II korruseline. Seejärel saab hinnata, kas maja krundile ikka ära mahub ning kas maja saaks sobituda ka ilmakaarte suhtes võimalikult hästi ning kas krundile ka mõnusa aianurga saaks rajada?

Kuidas saada infot?

Parim variant on see, kui on olemas krundi tehnilised tingimused, mis võib olla varem hangitud krundi omaniku poolt.  Tehnilised tingimused on olemas enamasti uusarenduste puhul ja sellevõrra on krundi kohta info hankimine lihtsam. Kuid suurem enamik müügis olevaid krunte vajavad uute tehniliste tingimuste võtmist kohalikust omavalitsusest. Seda aga krundi omanik enamasti teha ei soovi, sest see seotud kuludega. Tehniliste tingimustega kaasneb uue topo-geodeetilise alusplaani tellimise vajadus, sest alusplaan peaks olema tehniliste tingimuste väljastamisel mitte vanem kui 2 aastat.

Sellisel juhul hangi vähemalt piirkonna üld- või detailplaneering või vähemalt käi kohalikus omavalitsuses korra valdkonna vastutajaga rääkimas. Vajaliku info saamisega väheneb võimalus halbadeks üllatusteks ja õnnestub väljavalitud krundile ehitada just selline maja nagu just Sina seda soovid.

Kokkuvõttes on  krundi valikul on väga soovitav  teha  eelnevalt selgeks vähemalt oma maja suurus ja maja stiil ning koos krundi piirangutega võimalikud lahendused läbi mängida.

Veel parem kui olemas juba maja eskiisprojekt, sest siis kujutad krundi valikul oma tulevast maja veel paremini ette ning suudad krundi valimist oma soovidega veelgi täpsemini kooskõlla viia.

Allikas: majaehitaja.ee

Seonduvad uudised

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?
09.06.2011 Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist! Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ...
Kas põllukrunt või kõrghaljastusega krunt?
27.07.2011 Krundi valikut ei saa ületähtsustada. Millist krunti valida, et ei peaks hiljem kahetsema? See on paljudel inimestel esimene ülesanne millega tuleb oma kodu rajamisel kokku puutuda. Mina soovitan läheneda krundi valikule ...
5 soovitust oma kodu ehitamisel
17.08.2011 Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. ...

„Eluruumide lisandumise vähenemine tõi kaasa olukorra, kus eelmise aasta keskel oli uute korterite pakkumisi niivõrd vähe, et paljud firmad nägid taas võimalust teenimiseks ja hakkasid hoogsasti ehitama. Esimesed suutsid majad müüa tühjaks enne, kui katus peale sai. Hiljem alustanutel nii hästi ei ole läinud. Praegusel hetkel on pakkujaid ja ehitajaid taas üsna palju,“ kommenteeris BREM Kinnisvarabüroo vahendusteenuste valdkonna juht Eero Ving.

Tema sõnul on uusarenduste järele nõudlust, kuid nagu ikka müüb hästi asukoht. Näiteks uusarendused kalamajas on enne hoonete valmimist peaaegu välja müüdud. Keerulisem on müüa pindu kesklinnast kaugemal ja vähem atraktiivsetes asukohtades.

Kuigi statistika uute eluruumide lisandumise osas on üsna tagasihoidlik, siis defitsiiti ja järsemat kinnisvara hinnatõusu Ving ei näe, sest keerulisem aeg uute korterite turul jäi aastatagusesse aega, kui pakkumisi oli väga vähe.

„Uute korterite defitsiiti ei ole lähima aasta jooksul tekkimas, kuna üsna suurel hulgal hooneid on valmimisjärgus,“ ütles Eero Ving.

Tallinnas tekitavad enim huvi väiksemad arendused kesklinna vahetus läheduses.

Allikas: Tarvo Tamme/BREM Kinnisvarabüroo

Seonduvad uudised

BREM Kinnisvarabüroo: Huvi tootmispindade vastu kasvab
23.02.2011 „Viimasel ajal võib täheldada, et klientide huvi tootmispindade üürimise vastu on suurem kui pelgalt laopindade suhtes. Tootjail läheb üha paremini, nõutuimad tootmispinnad jäävad suurusjärku 500 - 1500 ruutmeetrit,“ ütles Brem ...
BREM Kinnisvarabüroo: Pakkumisi ja huvilisi liigub turul palju
01.06.2011 „Kuigi signaalid kinnisvaraturu arengute kohta on tihti üsna vastukäivad, võib siiski täheldada turu aktiviseerumist vähemasti pakkumiste ja ostuhuviliste osas,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo maakler Anna Mendus. Menduse selgituste kohaselt on praegu välja ...
Tallinna korteriturg vaevleb pakkumiste põuas
29.03.2011 Viimase aasta-kahe jooksul on pealinna korterituru pakkumine kokku kuivanud. Teatavas mõttes on kriisiaegne suur pakkumine olnud illusioon, sest müüjate kõrged hinnaootused ei ole olnud realistlikud. Täna on Tallinna korteriturule vaja ...