Kinnistu, kivimaja, vajab renoveerimist, kogupind 2 000 m², krunt 10,8 ha, keldrikorrus, tööstusvool
Kodasoo mõisa mainitakse esmakordselt ajalooallikates 1485. aastal. Hermann Zoege järeltulijate valduses oli Kodasoo mõis paarsada aastat. 1749. aastal omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen. Alates 1769. aastast oli mõis Staël von Holsteinide aadliperekonna valduses. 1770tel aastatel püstitasid nad mõisa peamiselt ühekorruselise, eenduvate tiibadega varaklassitsistliku peahoone. Hoone nurgad on rusteeritud, seinapindu liigendavad liseenid. Peahoone keskosa kaunistab nii fassaadil kui ka tagaküljel kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga pealeehitus. 18. sajandile iseloomuliku siseruumide planeeringu määravad keskteljel vestibüül ja saal, kust hargnevad anfilaadsüsteemis toad. Säilinud on varaklassitsistlikud tahveluksed. Soklikorrus on võlvitud. Keldriruumidest tähelepandavamad on pandusealune pikk võlvkäik ning massiivse piilarite ja servjoonvõlvidega ruum hoone keskteljel.
Tänaseni on säilinud 18. sajandi esimesest poolest pärinev keskse mantelkorstnaga vana arhailine peahoone, millest hiljem sai mõisa valitsejamaja. Püstitati ka hulk kõrvalhooneid. Peahoone vastu teisele poole auringi ehitati ait ja tall-tõllakuur, mille vahelt tuli peahoone ette pääsemiseks läbi sõita. Majandushooned paiknesid auringist enamjaolt kirde pool.
Kinnistu koosneb kuuest katastriüksusest, millest põllumaad 8 ha ja metsa 0,5 ha. Kõik hooned vajavad suuremahulisi investeeringuid. Looduslikult kaunis koht Tallinna lähistel.