Privaatne,hea ligipääs! Kinnistusisene veekogu!
Krunt 58,1 ha
Lisainfo: vesi, elekter, kanalisatsioon
Ümbrus: asulast väljas, teed heas seisukorras, Käomardi laht meri 200 m, naabrid kaugel, kaugus Tallinnast 110 km, ümbruses eramud
Müüa Eesti kohta ainulaadne kinnistu,mis asub osaliselt Nehatu kaitsealal. Kinnistul asub 15,2 ha suurune kalarikas järv. Kinnistul on renoveerimist vajav talu koos kõrvalhoonetega ja 8 -korteriga korras korterelamu,mis on osaliselt välja renditud. Kinnistul olemas puurkaev,elekter, kogumiskaev.
Ideaalne võimalus arendada mahepõllumajandust(haritavat maad umbes 10ha),turismi. kalandust või mida iganes. Vaadata kas või linde. Huvitav fakt on see, et 1953. a. kohati siin pelikani - selle liigi ainsa leiuna Eestis.
Helista ja lähme vaatama!
Info järve kohta:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Pärnu maakonnas, Paatsalu asundusest 2 km loode pool asuv rannajärv. Paikneb Lääne-Eesti madalikul, merest (Paatsalu lahest) umbes 0,5 km kaugusel. Kuna järve tase on vaid veidi üle merepinna, sõltub tema tema pindala mere veetasemest, olles keskmiselt 22 ha suurune. Ka järve sügavus on muutlik - madala veeseisu korral 0,5 m, läänetormi korral sissetungiva merevee mõjul aga kuni 2,5 m. Järv paikneb lamedas põhjakirde-lõunaedela suunas asetsevas vagumuses. Merest on järv eraldunud alles hiljuti. 1935. a. paiku tehti katset järv tühjaks lasta, mille tõttu veetase märgatavalt alanes. Kõikjal järve ümbruses on paas-aluspõhi väga lähedal, kaetud õhukese rähkse moreeni kihiga. Järve ümbritsevad kadakased karjamaad, kaugemal põllud. Kaldad on madalad ja kivised. Järves leidub kolm väikest laidu ja mitu suurt kivi. Põhja katab peaaegu kõikjal kuni 0,7 m paksune ravimuda, mille all on savikiht.
Läbivool ei ole tugev. Kirdest toob vett Vatla ümbrusest algav magistraalkraav, lõunakaldal annavad vett ka paar allikat. Väljavool merre toimub 1930. aastatel kaevatud Lepiku kraavi kaudu. Merevesi tungib tõusu korral samakraavi kaudu järve, tõstes selle veetaset kuni 2 m. Järve vesi on rohekaskollane, täielikult segunev ja soohenev. Suvel tõuseb see temperatuur väga kõrgele (kuni 27 kraadi). Erakordselt muutlik on järve hapnikureźiim: suvel valitseb hapniku üleküllastumus, talvel aga puudub hapnik vees täielikult. Selle asemel sisaldab vesi väga rohkesti väävelvesinikku, mis hävitab suurema osa elustikust.
Liigivaene taimestik (1972. a. 11 liiki) hõivab peaaegu kogu järve. Järv on väga planktonivaene. Põhjaloomastik on üsna rohke.
Kalastiku koosseis on väga muutlik. Nähtavasti kujuneb see igal kevadel uuesti, sõluvalt merest ja kraavidest sisserändavatest kaladest. Leidub kokre, haugi, särge, linaskit, ogalikku, luukaritsat, viidikat, roosärge, angerjat, ahvenat, kiiska, võidast ja isegi lõhet ja turska.
Järv on väga linnusrikas. Kõige iseloomulikum on sarvikpütt, tavalised on tuttvart ja vesikana (lauk), esinevad punapea-vart, sinikael-, räga- ja luitsnokkpart, merivart, tuttpütt, jõgitiir, liivatüll, punajalg-tilder, meriski, kalakajakas; naerukajakate koloonia. 1953. a. kohati siin pelikani - selle liigi ainsa leiuna Eestis.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
