Vajab renoveerimist, kogupind 293 m², krunt 1,5 ha, eterniitkatus
Müüa Taaliku mõis Saaremaal. Mõisa peahoone on ühekordne, tavalisest kõrgema sokli ja eterniidiga kaetud viilkatusega puitmaja. Seinad on ehitatud tahutud palkidest. Paekivist sokkel on krohvitud ja kaetud seinaga ühenduskohas ümara profiiliga dolomiitkarniisiga. Fassaadil (v.a. üks ots, mis on laudiseta) on säilinud all vertikaalne ja üleval horisontaalne puitlaudis ning algsed akna-ukse avad ning nende piirdelauad; aknad on osaliselt uuendatud. Hoone peafassaadi ilmestab täielikult originaalkujul säilinud veranda (võib olla põikehandist hiljem ehitatud), mida kujundavad õhulised vitraažaknad ja saelõiketehnikas puitdetailid. Hoone ühes otsas oli varem veranda. Interjööris on säilinud laia laudisega originaalsed põrandad ja algupärased vaheuksed.
Mõisahoones on hetkel korrastatud kaks magamistuba ja söögitoana kasutuselolev saal. Olemas on Mõisa peahoone ja kõrvalhoonete rekonstrueerimise projektid ja joonised ning kõik muinsuskaitsealased kooskõlastused.
Ajaloost - Taaliku (Thalick) mõisa rajamise ajalugu ulatub 16. sajandisse. 1532. aastal müüs müüs Otto von Uexküll Maasilinna foogti Rotger v. Swansbell´i nõusolekul 4 adramaa suuruse Talicken-mõisa, mis oli tagasi langenud ordule, Jürgen Pettsch´ile (Peets). Samal 1532. aastal läänistas odumeister Wolter v Plettenberg
Pettsch´ile Taaliku mõisa läheduses maatüki, mida nimetati "Titi con Talicken´i" maaks. 1561. a. andis ordufoogt Heinrich Lüdinghausen-Wulff samale J.Pettsch´ile veel "Pilla Wilm" nimelise üksjalatalu. Jürgen Peets´i surres oli ta väimees Reinhold poribe esitanud Taani valitsusele ekslikke teateid, nagu oleks tema naine Jürgen Peets´i ainuke elus olev pärija, ja saanud selle tagajärjel 1630. aastal Taaliku omanikuks. 1650. aastal (juba Rootsi valitsuse ajal) alustas Jürgen Peets´i seaduslik pärija major Elias Joh. v. Peets kohtuprotsessi Poribe vastu ja Taaliku mõis mõisteti temale. 1652. a. konfiskeeris kuninganna Kristina E.J. v Peets´i valdusõiguse Taaliku suhtes. Reduktsiooni ajal tagastati Taaliku mõisalt need maad, mille olid läänistanud ordumeister Plettenbergi ja ordufoogt Lüdinghausen-Wulff. Major Peetsi surres läks Taaliku ta väimehe Johannes Buhrmeister´i valdusesse. Buhrmeister´itelt läks mõis 1730-ndail aastail abielu kaudu Büncken´ite kätte. 1785. a. müüs Kuressaare kreisikohus mõisa oksjonil 8000 rubla eest Berend von Vietinghoff´ile, kuid veel samal aastal andis viimane Taaliku mõisa sama summa eest edasi Gotthard W. von Aderkasz´ile. Võõrandamisel kuulus mõis Th. Förster´ile. Mõis jagati võõrandamise järel 43 maaüksuseks. Mõisa peahoones asus alates 1922. aastast Taaliku 6-klassiline kool. Hetkel on hoone on enamuses tühi, ühes otsas on eluruumid.
Küsige lisa, olemas kõik rekonstrueerimise plaanid joonised ja palju fotomaterjali!
